Tuleva aasta riigieelarves jätkub raha ka Kagu-Eesti toetusprogrammile

Anneli Ott

FOTO: arhiiv

Nagu aasta lõpus ikka, menetletakse riigikogus tuleva aasta riigieelarvet. Selle valitsuskoalitsiooni esimene ühine eelarve, mille kulude ja investeeringute maht on 11,6 miljardit eurot, toob välja eelisvaldkonnad, mis on koalitsioonierakondadele olulised.

On selge, et soove on oluliselt rohkem, kui eelarve võimaldab täita, kuid siiski saame näha koalitsiooni tugevat tahet leida kompromisse. Arvestatud on võimalikult paljude huvigruppide soovidega. Nii näiteks toob aasta tähtsaim dokument järgmise aasta aprillis 12 viimase aasta suurima pensionitõusu, lisaks palgatõuse ning lisarahastuse tervishoidu. Ära pole unustatud ka maapiirkondi, mille arengusse sarnaselt viimastele aastatele jätkuvalt panustatakse.

Tõepoolest, maapiirkondadel algas uus ajajärk 2016. aasta novembris, mil valitsuses oli võimupööre. Uus valitsus võttis Keskerakonna juhtimisel eesmärgiks taastada kohalike omavalitsuste tulubaas, mida otsustati 2009. aastal ülemaailmse finantskriisi ajal vähendada. Kahtlemata oli tulubaasi taastamine esimene ning äärmiselt vajalik samm kohalikule elule lähemale, sest aastaid olid omavalitsused kannatanud puuduse käes. Hea meel on tõdeda, et kevadel alustanud valitsuskoalitsioon töötab üheskoos maapiirkondade arendamise nimel ning ühelgi partneril pole selles osas teisiti mõtlemist.

Eelnevalt välja toodud linnade-valdade tulubaas on loodud selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid oma huvidest lähtuvalt otsustada, milliseid uusi investeeringuid teha ning milliseid peamisi probleemkohti esmajoones lahendada. Alates 2017. aastast on tulubaasi märkimisväärselt suurendatud ning 2020. aastal ulatuvad omavalitsuste tulud üle 2,3 miljardi euro. Seda on kaks korda rohkem kui 2010. aastal.

Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 kokku täiendavalt 185 miljoni euro võrra. Lisaks pakub omavalitsustele kohalike ülesannete täitmisel tuge toetusfond, mille maht suureneb enam kui 440 miljoni euroni.

Siiski tähendab paksem rahakott ka suuremat vastutust kohaliku elu korraldamisel, näiteks lasteaiad ja koolid, teed, kultuuri- ja sporditegevus, sotsiaalkaitse ja -abi ning huvitegevus. Arvestades, et pärast haldusreformi on omavalitsuste võimekus kasvanud, peavad neil olema ka vabamad käed kohaliku elu korraldamisel.

Lisaks pakub omavalitsustele kohalike ülesannete täitmisel tuge toetusfond, mille maht suureneb enam kui 440 miljoni euroni.

Positiivne on seegi, et keerulistes eelarve läbirääkimistes nägi valitsus võimalust jätkata Ida-Viru ja Kagu-Eesti toetusprogrammidega. Nimetatud piirkondades on kõige kiiremini vananev ja kahanev rahvastik, suurim tööpuudus ning paraku elab äärealadel kõige enam suhtelises vaesuses inimesi. Nende piirkondade edendamiseks rahastatakse vastavaid regionaalprogramme 2020. aastal 5,9 miljoni euro ulatuses.

Kindlasti pole see piisav, et lahendada kõiki probleeme, millega äärealad silmitsi seisavad. Siiski on minu arvates märgiline, et valitsus peab vajalikuks turgutada piirkondade majandust, luua juurde töökohti ning pakkuda inimestele paremat elukeskkonda. Hea algatus on see igal juhul ning viimane aeg on pidurdada äärealade mahajäämust ülejäänud Eestist.

Maarahvale teeb kõige enam meelehärmi kruusateede seisukord. Valitsus on võtnud eesmärgiks muuta suurema liikluskoormusega kruusateed järk-järgult tolmuvabaks. Järgmise aasta riigieelarvesse on nendeks töödeks suunatud täiendavalt 10 miljonit eurot ning kokku soovitakse korrastada 194 kilomeetrit teid. Seeläbi parandatakse maapiirkondades nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonda. Ideaalis soovitakse aastaks 2030 ehitada katteid 194 kilomeetrile kruusateedele.

Samuti on maapiirkondade arenguga otseselt seotud kiiremate ühenduste loomine. Kuigi olen jätkuvalt seda meelt, et neljarealised maanteed tuleks ehitada valmis laenu toel, ei lase paraku praegu kehtivad riigieelarve reeglid meil sellises ulatuses laenu võtta. Sellest hoolimata on kavas lõik lõigu haaval neljarealisi maanteekilomeetreid igal aastal juurde teha. Järgmisel aastal eraldatakse neljarealiste põhimaanteede eelprojektide koostamiseks neli miljonit eurot.

Ühiskond ootab Põhjamaade tasemeni jõudmist, aga kust selleks kõigeks leida riigieelarvesse lisaraha? Ühe ettepanekuga käidi välja turismimaks.

Kindlasti tuleb riigieelarves pidada silmas ka tulevikuplaani. Inimesed soovivad palgatõuse, kvaliteetset arstiabi ja väärikat vanaduspõlve. Omavalitsused tahavad lisaraha eluks vajalike teenuste pakkumiseks.

Ühiskond ootab Põhjamaade tasemeni jõudmist, aga kust selleks kõigeks leida riigieelarvesse lisaraha?

Pidasime aru ka reedel Keskerakonna büroos, kuidas uuendada maksusüsteemi nii, et Eestimaal oleks hea elada nii meil kui ka järeltulijatel. Minu laudkonna teemad olid kohalikud maksud ning ühe ettepanekuga käidi välja turismimaks. Eesti on üks kaheksast Euroopa Liidu riigist, kus seda maksu kehtestatud ei ole. Idee on kaalumist väärt, sest Eesti omavalitsused pingutavad selle nimel, et muuta kodukohta turistidele atraktiivsemaks. Promenaadid, pargid ja mitmesugused atraktsioonid nõuavad suuri investeeringuid ning turismimaks aitaks neid nii ülal pidada kui ka nende pealt tulu teenida. Kindlasti on vajalik neid teemasid arutada ning Keskerakond teeb oma ettepanekud 2020. aasta kevadeks.

Siiski ei maksa sündmustest liialt ette rutata ning fookus tuleb hoida järgmisel aastal. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi eelarve koostamisel tuli leida kokkuhoiukohti, on suudetud saavutada olulisi kompromisse just inimeste sissetulekute ning sotsiaalsete garantiide parandamiseks.

Tagasi üles