Päevatoimetaja:
Mati Määrits
Saada vihje

Läti lehe peatoimetaja: meie riik käitub nagu nooruk

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Läti
Läti Foto: Arvo Meeks

Täna tähistavad lõunanaabrid lätlased oma riigi 101. sünnipäeva. Mitmel pool riigis toimuvad sel puhul suured pidustused, eriti muidugi pealinnas Riias, kus saab näha suurt tulevärki.

Valkas väljaantava Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija peatoimetaja Ingūna Johansone ütles, et piirilinnas täna sünnipäeva puhul suuri pidustusi pole. Valkale lähim paik, kus need aset leiavad, on 45 kilomeetri kaugusel asuv Smiltene.

«Valkas tähistati riigi sünnipäeva juba päev varem ja üpris tavapärasel moel. Toimusid tasuta ball ja kontsert, kuhu kõik soovijad tulla võisid. Samuti vastuvõtt, kus tunnustati tublisid kodanikke,» rääkis Johansone.

Küsimusele, milline on 101-aastase Läti Vabariigi tervis, vastas ta, et riigis on tunda üpris palju rahuolematust. «Paljud nurisevad nii presidendi kui valitsuse üle. Samas leian ise, et see on normaalne. Poliitikutel ei tohi elu liiga mugavaks teha,»

Peatoimetaja lisas, et kui ei nurisetaks, oleks see märk, et riik on vana ja väsinud. «Aga nüüd on Läti riik nagu mässumeelne nooruk.»

Õhus on näiteks arstide streik, kuna meedikud pole rahul palgatingimustega. Samas tekitavad need sterigiähvardused rahvas kahetisi tundeid. «Kaasa elatakse kiirabile, perearstidele, kardioloogidele, kellel on tõesti väiksed palgad. Samas on näiteks onkoloogidega asjad keerulisemad. Nendega seoses on välja tulnud juhtumeid, kus nad on inimestelt vastu võtnud ümbrikke altkäemaksuga. See tekitab inimestes tigedust, kui sellise valdakonna inimesed ebaeetiliselt käituvad,» tõi Johansone välja.

Samas oskavad lätimaalased tema sõnul ka elust rõõmu tunda ja usutavasti toovad õhtused pidustused Riias kokku hulga rahvast. «Eelmisel aastal tuli sinna riigi sünnipäeval nii palju rahvast kokku, et pärast oli mujalt tulnutel autoga raske linnast välja saada. See näitab, et inimesed vajavad selliseid sündmusi.»

Tagasi üles