Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/14/11216732t1h61e1.jpg)
/nginx/o/2019/11/19/12751211t1h4414.jpg)
- Enim kasutatakse just 85-eurost hüvitist.
- Toetusest võidavad kõige rohkem vanadus- ja töövõimetuspensionärid.
- Hambaarstid hindavad hüvitissüsteemi õnnestunuks, kuid nendivad, et seda võiks veidikene parandada.
Statistika põhjal kasutatakse Põlva-, Valga- ja Võrumaal eelkõige just 85-euroseid hambaravihüvitisi, mida haigekassa pakub pensionäridele ja lapseootel või alla aastase beebiga emadele. Mitu Lõuna-Eesti hambaarsti kinnitab, et kõige rohkem saavad toetussüsteemist kasu just pensionärid, kelle rahakott muidu hambaravi välja ei kannataks.
Eestis on liitunud haigekassa hüvitisesüsteemiga 327 kliinikut, Lõuna-Eestist on sama lepingu sõlminud 21 hambaraviasutust. Kompensatsiooni saab ainult haigekassa lepingupartnerite juures.
2018. aastast saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist. Patsient peab ise arvest tasuma vähemalt 50 protsenti. Hüvitist saab kasutada aasta jooksul ja kasutamata osa ei saa järgmisse aastasse edasi kanda.
Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ja üle 63-aastased eakad saavad hambaraviks hüvitist 85 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 15% arvest. Sama määr kehtib ka lapseootel ja alla üheaastaste laste emadele ning suurenenud hambaravivajadusega inimestele.
Kolme maakonna seas on süsteemist kõige rohkem kasu lõiganud Võrumaa elanikud. Võru maakonnas on kompensatsiooni kasutanud tunduvalt rohkem inimesi kui Põlva- ja Valgamaal kokku. Võrdluseks võib tuua, et Võrumaal on 29. oktoobri seisuga kasutatud hambaravihüvitisi sama palju kui Pärnumaal.
Patsientide huvides
Võrumaal Vana-Antslas hambaarstina tegutsev Heli Põldsepp ütles, et liitus haigekassa hüvitisesüsteemiga juba 2017. aastal – kohe kui võimalus tekkis. Tema sõnutsi sai otsus tehtud patsientide huvisid silmas pidades. Klientide arvu erilist kasvu ta siiski täheldanud pole. «Väike tõus on olnud, aga meil oli enne seda juba suur patsientuur. Tööpuudust ei ole.»
Kõige suuremat kasu toob see tema sõnutsi just pensionäridele. «Suurlinnas ei anna see rahvahulgas niimoodi tooni, aga siin on pensionäre palju,» lisas ta.
«Loomulikult on haigekassa toetused kohalikele inimestele väga vajalikud,» kinnitas Põldsepp.
Heli Põldsepa meelest võiks võimaldada neile, kes hambaarsti sagedasti külastavad, suuremat kompensatsiooni.
Doktori sõnutsi ei ole hambaarsti sagedasti külastavatele patsientidele teenus kallis, sest nendel ei teki hammastega suuri probleeme. «Neile, kes kogu aeg käivad, on üldjuhul tasu mõistlik. Kui mitukümmend aastat pole käinud, on kindlasti kallis,» ütles Põldsepp. Ta lisas, et temagi juurde on tulnud patsiente, kes pole hambaarsti juures käinud üle paarikümne aasta.
Põldsepp avaldas samas arvamust, et hüvitiste süsteemi võiks siiski parandada. Näiteks võiks tema meelest võimaldada suuremat kompensatsiooni neile, kes hambaarsti sagedasti külastavad.
Järjekorrad päris pikad
Põlvamaal Vastse-Kuustes kaks korda nädalas patsiente vastu võttev hambaarst Mailis Prants sõnas, et maapiirkondades on toetuste süsteem kindlasti õigustatud. Tema liitus sellega 2017. aastal. «Inimesed, kes siia helistavad, küsivad peaaegu alati, kas ravi hüvitatakse,» rääkis Prants. Temagi tõi välja tõsiasja, et eelkõige saavad sellest kasu pensionärid, keda kohalike hulgas jagub. Ta lisas, et mitu pensionäri saab tema juures aasta jooksul kaks korda käia, makstes keskmiselt 10 eurot visiidi eest.
Samas peaks aga tema arvates rohkem tähelepanu pöörama ka tööl käivate täiskasvanute toetusele. «See 40 eurot on nagu hane selga vesi. Muidugi hea, et seegi on,» sõnas ta. Patsiente Vastse-Kuustes jagub ja järjekorrad pidavat vahetevahel venima kuu pikkuseks.
Otepää hambakliiniku juhataja Kristina Kulli sõnutsi tegi ta hiljuti Facebookis üleskutse, et inimesed tuleksid ja kasutaksid oma hambaravihüvitised enne aasta lõppu ära. Ta lisas, et maapiirkonnas on just eakatel inimestele väga oluline, et nende ravikulud osaliselt kompenseeritakse.
«Meil on patsiente, kes on meile üle tulnud selle pärast, et meilt saab haigekassa hüvitisi,» nentis Kull. Tema teada ei soovi mõni hambaraviasutus haigekassa lepinguga liituda sellepärast, et see seab neile piirhinnad.
SÜSTEEMIGA LIITUNUD RAVIASUTUSTE ARV
- Valgamaal 5
- Põlvamaal 7
- Võrumaal 9
Allikas:Haigekassa
HÜVITIST KASUTANUD INIMESTE ARV (seisuga 29.10)
- Valgamaal 2780 (85 €: 1646 / 40 €: 1134)
- Põlvamaal 2251 (85 €: 1235 / 40 €: 1016)
- Võrumaal 9734 (85 €: 5029 / 40 €: 4705)
Allikas:Haigekassa
HÜVITISELE KULUNUD SUMMAD
- Valgamaal 143 670
- Põlvamaal 121 667
- Võrumaal 511 405
Eestis on sel aastal hüvitisi kasutanud kokku 223 823 inimest. Neid on tänavu Eestis tasutud 11 135 649 eurot (eelmisel aastal kokku 11 329 584 eurot).
Allikas:Haigekassa