Apteekrite Liit: apteegireform ei vaja viimase hetke muudatusi

Pärnu Keskuse Südame­apteek on üks apteeke, mis praegusel kujul ei vastaks tuleval aastal kehtima hakkavatele nõuetele. Apteegireformini jäävate päevade lugemiseks on rohupoodi paigaldatud spetsiaalne kalender, teisipäevase seisuga jäi ­reformini 162 päeva. Foto: Urmas Luik

Lõpusirgele jõudnud apteegireform ei vaja ketiapteekide soovitud viimase hetke muudatusi, ütles Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaine Ülle Rebane pärast Eesti apteegisektori esindusorganisatsioonide apteegireformi tuleviku teemalist kohtumist.

„Oleme seisnud tervishoiukeskse apteegiteenuse eest Eestis. Selle saavutamiseks tuleb Eestis lahutada ravimite jae- ja hulgimüük ning anda lõplik otsustusõigus apteegis proviisorile ehk apteekide pidamine peab jääma üksnes proviisorite pärusmaaks,“ ütles Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaine Ülle Rebane. „Täpselt neid eesmärke lõpule jõudev reform ka kannab.“

Rebase sõnul kuulati täna ära ketiapteeke ühendava Eesti Apteekide Ühenduse nägemus apteegireformi tõhusamaks elluviimiseks. „Kahjuks on ettepanekute suund jõuliselt vähendada proviisorapteekide osakaalu Eestis. Väga raske on näha, kuidas toodud ettepanekud aitaksid paremini saavutada apteegireformiga seatud eesmärki tervishoiu- ja patsiendikesksemast apteegiteenusest,“ lisas Rebane. „Pigem näitavad ettepanekud soovi luua proviisorapteekide tegutsemiseks võimalikult ebasoodus keskkond, et lõpuks need üle võtta. Täiendav ketistumine tähendaks aga apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemist eelkõige maapiirkondades,“ märkis Rebane.

Eesti Apteekrite Liit tõstatas kohtumisel küsimuse, millal alustavad ketiapteegid endale kuuluvate apteekide reformite nõuetele vastavaks viimist. „Küsimus puudutas nii ajakava kui ka plaane apteekide võõrandamiseks, kuid siinkohal ketid selget vastust ei andnud. Proviisorid on apteegikettidega valmis läbirääkimisteks, kuid apteekide praegused omanikud loodavad ilmselt reformi tühistamist,“ lisas Ülle Rebane. „See võib viia ka olukorrani, kus hakatakse plaanima praeguste ketiapteekide kõrvale proviisorapteeke ja senistel omanikel puudub lõpuks võimalus oma apteegi müümiseks.“  

Apteegireformi puudutaval arutelul osalesid Eesti Apteekrite Liit, Eesti Apteekide Ühendus Eesti Proviisorite Koda ja Sotsiaalministeeriumi esindajad.

·         2015. aastal Riigikogus vastu võetud apteegireformiga lahutatakse Eestis alates 1. aprillist 2020 ravimite jae- ja hulgimüük ning kehtestatakse omandipiirang, mille järgi võib enamusosalus apteegis kuuluda vaid proviisorile.

·         Reformi väljakuulutamisel anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said mitteproviisoritest omanikud jätkata apteegipidamist ning uute apteekide asutamise õigus jäi vaid proviisoritele.

·         Eestis tegutseb apteegireformi tulemusena üle 200 täielikult või osaliselt proviisoritele kuuluvat apteeki. 1. augusti seisuga kuulub 64% maapiirkondade apteekidest proviisoritele, viimastel aastatel on pidevalt kasvanud ka proviisorapteekide osakaal linnades.

Eesti Apteekrite Liit ühendab Eestis tegutsevaid ja proviisoritele kuuluvaid apteeke.

Eesti Apteekide Ühendus ühendab mitteproviisoritele kuuluvaid apteeke, teiste seas kuulub ühendusse Terve Pere Apteek OÜ, Euroapteek OÜ, Pharma Holding OÜ (Südameapteek) ja BENU Apteek Eesti OÜ apteegid.

Eesti Proviisorite Koda on Eesti suurim apteegis töötavaid proviisoreid ühendav erialaühendus.