Opositsiooni allajäämine: Põlva uue vallamaja ehitust ei heideta kõrvale

Ideega heita uue vallamaja ehituse plaan sootuks kõrvale jäi opositsioon (tõstab kätt) selgesse vähemusse.

FOTO: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Põlva vallavolikogus ei leidnud neljapäeval toetust opositsiooni ettepanek loobuda uue vallamaja ehitusest, kuigi ka olemasolevate hoonete remontimine läheks pea sama kalliks.

Põlva vallavolikogus ei leidnud neljapäeval toetust opositsiooni ettepanek loobuda uue vallamaja ehitusest, kuigi ka olemasolevate hoonete remontimine läheks pea sama kalliks.

Opositsiooni eestkõneleja Igor Taro sõnutsi on tegemist valla kaalukaima ehitisega järgnevatel aastatel. «Samas ei pannud ükski erakond enne valimisi seda miljoniprojekti oma lipukirjaks,» märkis ta.

Augustis algatasid seitse volikogu liiget internetikeskkonnas petitsioon.ee küsitluse. Valida oli kahe variandi vahel: kas uue vallamaja ehitamine rendimaale on mõistlik või mitte. Lisaküsimusena taheti teada, kuhu võiks suunata vabaks jäävad vahendid. Vastanuid oli 438, kellest jah-vastuse andis 2 protsenti. Lisaraha sooviti enim suunata tervishoidu, noortele, huviharidussse ja valla teedesse.

«Selle eelnõu eesmärk on anda vallavalitsusele selge signaal, et ei tehtaks asju, mis ei leia volikogus ega inimeste hulgas toetust. Nüüd on volikogu otsustada, kas olete oma inimestega koalitsioonis või opositsioonis. Volikogu eelmisel istungil rääkis Tarmo Tamm, et Põlva vallast ei ole viimasel ajal olnud ühtegi positiivset uudist – langetagem siis täna see otsus,» kutsus ettekandja üles.

Vallavalitsus eelnõu ei toetanud. Vallasekretär Eliko Saks toonitas, et rahvaküsitluseks ettevõetut pidada ei saa, sest vastava reeglistiku ja küsimuse määratlemine on üksnes volikogu pädevuses. «Juhul, kui praegune eelnõu toetust leiab, tuleks muuta ka ühinemislepingut ja selle lisasid,» märkis ta.

Staažikas volikogu liige Andres Vijar märkis, et viimase kümne aasta vältel pole volikogu kordagi keelanud midagi teha. Nendest, kes olid teadlikud petitsiooni olemasolust, avaldas tema väitel arvamust vaid 3 protsenti.

«Inimestele loodi petitsioon.ee keskkonnas illusioon, justkui uut vallamaja mitte ehitades vabaneb üle miljoni euro. See oli nagu loterii korraldamine,» leidis abivallavanem Martti Rõigas.

«Poliitikat võib teha erineval kujul. Ka see küsitlus oli osa poliitikast,» lisas volikogu esimees Lennart Liba.

Hääletamisel toetas uue vallamaja ehitamata jätmist kuus rahvaesindajat, vastu oli 13, erapooletuks jäi üks.

Müüdid ja tegelikkus

Otsustamisele eelnenud päevakorrapunktis said rahvaesindajad põhjaliku ülevaate selle kohta, kui palju läheks maksma vallavalitsuse kasutuses praegu olevate hoonete remont, juurdeehituse rajamine ning uue vallamaja ehitus.

Martti Rõigase ülevaate kohaselt kasutab vallavalitsus kultuurikeskuses büroona 544 m2, vanas vallamajas (Keldrikaela tee 2) 480 m2 ning muusikakoolis ligemale 200 m2. Juhul, kui neid ei peaks enam vaja minema, saaksid nii muusika- kui kunstikool, samuti kultuurikeskus kaua oodatud lisapinna, kultuurikeskuses vabanevaid ruume aga sooviksid rentida omavalitsuste liit ning Põlvamaa arenduskeskus. Juba varem müügis olnud vana vallamaja on analüüsi kohaselt «oma asukoha ja suuruse tõttu turul realiseeritav».

Vallavalitsuse ruumivajaduseks hindas Rõigas 1000 ruutmeetrit. «Ideaaltingimuses oleks vallamaja vaja 60 inimese jaoks. Inimese kohta oleme arvestanud 13,5 ruutmeetrit, kuigi Eesti keskmine on 26,1 ruutmeetrit. Saal volikogu istungiteks ja koosolekuteks tuleks 190 ruutmeetri suurune.»

Ideed suunata administratiivhoone ehituseks või rekonstrueerimiseks kavandatud raha mujale nimetas abivallavanem müüdiks. «See oleks võimalik üksnes siis, kui vaadata mööda kehtivast seadusandlusest, sh mitte täita inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid. Neid ei täideta praegu üheski hoones. Igal juhul ei maksa uus hoone kordades rohkem, nagu väidab opositsioon. Ka Mammastes on võimalik odavalt ehitada üksnes seadusi ja norme rikkudes. Muusikakoolil on ruume vaja – need peaksime igal juhul vabastama. Me kas ehitame uue hoone või rekonstrueerime olemasolevad nõuetekohaseks. Tegelikult ei ole vahet, millise variandi kasuks otsustada – kulud on suht sarnased.»

«Kuidas see uus vallamaja nii odav tuleb, kui Põlva tervisekeskuse üks ruutmeeter läks maksma 1654 ja Räpina tervisekeskus lausa 2000 eurot?» kahtles Koit Jostov.

Ahto Bleive arvates ei tohiks uus administratiivhoone olla üks tavapärane karp. «Selle rahaga kindlasti välja ei tule,» leidis ta, lisades, et ruume polegi nii palju vaja, sest üha enam tehakse kaugtööd.

Ahti Bleive küsimusele, mida on plaanis pärast uue vallamaja ehitust peale hakata kultuurikeskuses tühjaks jäävate ruumidega, kostis nii vallavolikogu kui Põlvamaa arenduskeskust juhtiv Lennart Liba, et sinna koliksid omavalitsusliit ning maakonna arendusorganisatsioonid – ühtekokku 16 töökohta.

Igor Taro leidis, et analüüsis ei kajastu ökoloogiline jalajälg keskkonnale. «Põlvas on niigi pinda üle, kaasamata on jäetud erasektor. Kuu aega tagasi pöördus mu poole tarbijate ühistu juht ja pakkus kaubamaja kolmandat korrust koos saalidega. Oluline vahe on selles, kas käia kogu raha välja korraga või 20-30 aasta vältel. Rentida oleks võinud ka endise maavalitsuse hoonet.»

«See hoone on suurte energiakuludega,» kostis Rõigas.

«Seal on töötingimused halvad, ventilatsioon ei tööta. Riik kaalub võimalust teha hoone korda 2023. aastaks, maksma läheb see kolm miljonit eurot. Sisuliselt jääb seal alles vaid karp,» lisas Liba.

Rõigas pöördus otse Taro poole: «Kust sa võtad, et uus vallamaja maksab 2,5 miljonit eurot? Tahaks sellekohaseid arvutusi näha.»

Kuldar Leisi sõnul kaaluti ka riigigümnaasiumi tegemist olemasolevate hoonete baasil, kuid riik seda ei toetanud. «Tervisekeskuse rajamise puhul mõeldi haigla ruumidele, kuid sealgi ütles riik ei,» lisas Liivi Maran.

«Täna me midagi ei otsusta, kuid mingi hetk tuleb seda teha – kas eelarvestrateegia või eelarve menetluse kaudu. Mitte midagi teha ei ole võimalik. Kui vanu hooneid ei ole kellelegi vaja, on mõistlikum need lammutada,» toonitas arutelu lõpetuseks volikogu esimees Liba.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles