:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2014/11/30/3565671t1hd443.jpg)
Eesti ja Venemaa äsja lõppenud kalanduskohtumisel lepiti kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. 2020. aastal saab erinevaid kalaliike püüda 130 tonni tänavusest rohkem.
Peipsil suurenevad kalapüügivõimalused
Teadlaste soovitusi arvestades saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmijärvest püüda kokku 4211 tonni erinevaid kalaliike. Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1180, koha 920, latikat 985, rääbist 170, haugi 170, särge 360 ja tinti 200 tonni. Latika, koha ja haugi püügivõimalused suurenevad.
„Tint on väärtuslik toidubaas järve väga arvukatele röövkaladele, kuid paari viimase aasta tugevad põlvkonnad annavad võimaluse ka kutselistel kaluritel teda püüda,“ märkis Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. „Latika ja haugi tugevad põlvkonnad ning ka suur mõõduliste kohade arvukus järves lubab kaluritele järgmiseks aastaks suuremaid saake.“
“Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede koha-, latika-, ahvena- ja haugivaru olukorra heaks, ka rääbise- ja tindivaru võimaldab tööndusliku püüki. Ent siiavarude kaitsmiseks tuleb nende püüki endiselt piirata,“ selgitas Lamp.
Siiavarud on madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka mittesoodsatest ilmaoludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Siiapüük sihtliigina on keelatud.
Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati Eesti-Vene kohtumisel ka järelevalve ühist korraldust ja teadusprogrammide arendamise võimalusi. Järgmine kokkusaamine toimub 2020. aasta novembris Eestis.