Noorsootöötaja kutse taotlejate arv püstitas rekordi

LEPM
Copy
Pildil Tõrva noortekeskus. Foto on illustratiivne.
Pildil Tõrva noortekeskus. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

2019. aastal taotles noorsootöötaja kutset rekordilised 88 inimest, mis tähendab 18 protsendilist taotluste arvu kasvu võrreldes eelneva aastaga.

Noorsootöötaja kutse on isikupõhine ning eeldab taotleja individuaalset eneseanalüüsi. Noored ja maailm meie ümber muutuvad, seetõttu peab kutset kompetentsidele vastamiseks iga viie aasta tagant taastõendama.

Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) peaekspert Eilika Mätasel on hea meel, et üha rohkem taotlejaid leiab tee kutse taotlemiseni ning peavad seda heaks eneseanalüüsi vahendiks.

“Nii mitmedki taotlejad on andnud tagasisidet, et protsess on aidanud neil välja selgitada oma arenguvajadusi ning enesearengut paremini planeerida,” ütles ta.

Noorsootöötajatel on kolm kutsestandardi taset – 4, 6 ja 7. Neljanda taseme sai endale kokku 40 noorsootöötajat, kuuenda 29 ja seitsmenda 13.

Kokku lisandus taotlusvooruga 82 kvalifitseeritud noorsootöötajat. Mätase sõnul on tähtis, et ka 7. taseme noorsootöötajate taotluste arv on sel aastal märgatavalt tõusnud. „7. taseme noorsootöötajad tegutsevad kohalikul, riiklikul ja/või rahvusvahelisel tasandil. Nende peamiseks eesmärgiks on noortevaldkonna arendamine ja tingimuste ning võimaluste loomine noorsootöö kvaliteetseks korraldamiseks,” kommeneeris Mätas.

Oluline on välja tuua, et käesoleval aastal lõpetasid esimesed Tallinna Ülikooli noorsootöö rakenduskõrghariduse õppekava tudengid, kes said lõpudokumendile märke õppekava vastavusest noorsootöötaja tase, 6 kutsele. “Ülikoolis õppe lõpetamisel antav kutse on eluaegne ning tegemist on kvaliteedimärgisega õppekavale,” sõnas Mätas. 

Vastavat kvaliteedimärgist kannavad lõputunnistused veel Tartu Ülikooli Narva kolledžis ning peagi on see võimalik ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, kus hetkel toimub õppekava vastavuse hindamine kutsestandardile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles