Päevatoimetaja:
Arved Breidaks
766 3888

Mati Määrits: sädeinimesed on parajad hullud

Copy
Mati Määrits
Mati Määrits Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Mida arvata inimesest, kes paneb kogu oma õhtujuhi või jõuluvana rollis teenitud raha mittetulundusühingu kassasse, et kogukonda üha rohkem kaasata?

Küllap on paljude esimene reaktsioon, et eks sedamoodi käituv inimene üks paras hull ole. Aga just selline tegelane on Räpina vallavolikogu noorim liige Andri Võsokovski, kes on koos Mairet Parmasoni, Inge Gehermani ja Carolina Loogiga tõmmanud aktiivselt käima terve piirkonna seltsielu. Ettevõtmiste krooniks on kujunenud augustis täiskuu ajal korraldatav kogukonnafestival, kuhu mahuvad nii laat, töötoad, küladevaheline jalgpallimatš kui ka suur rahvapidu.

Eks selliseid sädeinimesi leidu mujalgi. Üks nendest on samanimelise tiitliga läinud reedel pärjatud Räpina valla kultuurikorraldaja Marge Trumsi, kellel on alati olnud lennukaid ideid ürituste, sealhulgas suvelavastuse korraldamiseks. Tema õlul on viimasel ajal olnud ka programmi «EV100 igas külas» ettevõtmiste koordineerimine ning vabariigile kingituse teinutele tänuplaadi üleandmine.

Põlvamaa külade elujõust annab tunnistust seegi, kuivõrd hästi saadi hakkama Eesti külade 13. maapäeva organiseerimisega. Maakonna külastajaid, keda oli ligemale 300, võttis vastu 37 küla, kusjuures iga küla võõrustas kaht delegatsiooni.

Ka kõige selle taga on sädeinimesed, kusjuures maapäeva eestvedajad Ahti Bleive ja Kairi Kasearu on ka oma koduküla – vastavalt Taevaskoja ja Leevaku – elanike peamised sütitajad.

Tihti on imestatud, kuidas need ja paljud teised eestvedajad küll ei väsi. Eks on neidki olnud, kellele on õlgadele laotud koorem liiga rängaks osutunud ning kes on seetõttu kõrvale astunud. Sestap ongi oluline, et külarahvas ei jätaks kogu asjaajamise vaeva pelgalt mõne kaaskondse kaela – olgu ta kui tahes tegus. Hea näide kaasamise kohta on tuua Linte külast, kus tegijate ring on napilt paari aastaga kasvanud veerandsajani.

Ja mida rohkem on tegijaid, seda enam on ka tahtmist midagi (uut) teha. Ning seeläbi suureneb tõenäosus, et piirkonna elu ka tegelikkuses paremaks ja elamisväärsemaks muutub.

Tagasi üles