/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/02/12782720t1hbcfe.jpg)
Valga õpetajad käisid Hispaania koolis töövarjuks
Kolm Valga gümnaasiumi õpetajat võtsid sügisvaheajaks vastu väljakutse minna Hispaania kooli töövarjudeks. Kogemusterohke koolivaheaeg sai teoks tänu Erasmus+ projektile «Valga Gümnaasiumi õpetajad töövarjuna Hispaania kolleegide juures parimate õppepraktikate korjel». Selle käigus on planeeritud haridustöötajate õpiränne kahe õppeaasta jooksul kahte erinevasse Hispaania kooli. Projektijuht on Valga gümnaasiumi majandusõpetaja Birgit Tuulemets.
Esimene õpiränne viis Tuulemetsa, kooli karjääri- ja projektijuhi Pille Oleski ning kunstiõpetaja Gerta Visteri Granada maakonda Purullena linnas asuvasse IES Ribera del Fardes kooli. Külastatava kooli eripäraks võib pidada hispaanlaste ja mustlase lõimimist.
Hispaanias võttis Valga õpetajaid vastu jahe ja vihmane ilm. «Samas pani külm ilm meid ka teistmoodi pilguga vaatama koolihooneid, kus kütet ei olnud ja õpetajad ning õpilased istusid vapralt jopedes. Sama jahe oli hotellitubadeski,» nentis Olesk.
Sinep pälvis kiidusõnu
Jaheda ilma kompenseerisid sõbralikud Andaluusia piirkonna inimesed. Nii saadi nende tervituskombe kohaselt nädala jooksul sadu põsemusisid. Kohalikud inglise keelt eriti ei valda, aga kehakeeles sai kõik tarvilik siiski öeldud.
Igal hommikul said eestlased nautida 45-minutilist autosõitu kooli läbi maalilise udulooriga kaetud mägimaastiku.
Eesti maitsete tutvustamiseks katsid külalised õpetajate toas laua. Loomulikult olid seal verivorst, hapukapsas, must leib ja kilu. Paraku polnud Visteri sõnul Andaluusia õpetajale ei laua väljanägemine ega sealt tulev aroom kuigi ahvatlev. Eestlaste üllatuseks sai kõige rohkem kiidusõnu sinep.
«Nädala märksõnad olid hispaaniakeelsete tundide vaatlused ja õpetajate töömeetodite jälgimine,» tõdes Olesk. «Huvitav kogemus oli kuulata ajalootundi, kus räägiti paralleelselt inglise ja hispaania keeles ning tundi viis läbi kaks erinevat keelt valdavat õpetajat.
Olesk tunnistas, et raske oli hispaaniakeelsetes tundides istuda ja märkmeid teha. «Kibelesime ise soovist tundi juhtima asuda: mitte sellepärast, et me kuidagi oleksime tublimad, vaid olime Eestis olles ette valmistanud tunde nii Eesti kultuurist, kunstiõpetusest kui ettevõtlusest. Kuna projekti eesmärk oli siiski Hispaania kolleegide töö jälgimine tundides ja parimate praktikate korje, pidasid aga Hispaania partnerid projekti eesmärgist punktuaalselt kinni. Tuleb tunnistada, et kohalike täpsus ja suurepäraselt ettevalmistatud vastuvõtt pani meid mitmeid kordi imestama ja ümber muutma oma eelarvamusi hispaanlastest kui mañana-kultuuri ehk tänased- toimetused-viska-homse-varna viljelejatest.»
Kunstiõpetaja unistus täitus
Gerta Visteril õnnestus kunstitunnis õpetada, kuidas valmistada Eesti lipuvärvides võtmehoidjaid. «4. klassi õppurid, kes olid keskeltläbi 15–16 aastased, said kärmelt nipi kätte ja olid uue näpuosavusega väga rahul, samas said nad meiega ka inglise keelt praktiseerida. Ühes loovustunnis saime ka meie käed külge panna ja omale mälestuseks lehvikud maalida.»
Malagas läks täide ka üks tema unistus kunstiõpetajana – Vister sai uurida Pisacco kodulinna ja muuseumi.
Birgit Tuulemetsa sõnul osutus aga väga põnevaks ka vanema astme õppurite väljasõit Guadixi linna, kus külastati koos õpilastega Andaluusia innovatsiooni- ja arenduskeskust. Seal selgus, et ka Hispaania valitsus on hakanud suuresti toetama õpilaste ettevõtlikkuse tõstmist nii keskkooli tasemel kui ka teistel haridustasemetel.
Pille Oleski sõnul inspireeris Valgamaa õpetajaid ka nime Museumholics kandnud projekt, mis tähendas koostööd kohalike muuseumitega.
«Ka meie õpetajad on mitmeid aastaid teinud tihedat koostööd Valga muuseumitega. Eelmisel aastal viisime läbi koolis ajarännaku 100 aasta tagusesse koolipäeva. Seda kogemust saime jagada oma uutele kolleegidele. Muidugi meil pole vastu panna mägedes paiknevate kääbikute küladega võrreldavaid koobaskülasid – piirkonnas on umbes 20 000 koobasmajakest – ja muuseume. Külastades kodumuuseume, tõdesime, et sarnased vanad tarbeesemed ja tööriistad olid ka meie esivanemate kasutuses,» jagas Olesk äratundmisrõõmu.
Punkte kogudes suurde linna tööle
Huvitavaks aspektiks võiks pidada seda, et suurlinnas asuvasse kooli saab õpetaja tööle kindlate punktisummade alusel. Õpetajaks saades alustab õpetaja õpetamist niinimetatud maakoolis ja sealt liigub edasi linnakooli. Iga tegevus, mida õpetaja lisaks õpetamisele teeb, annab punkte: näiteks see, kui ta kirjutab pedagoogilisi artikleid või kirjutab ja viib läbi projekte. Punkte saab ka selle eest, kui kaua on õpetaja olnud ühes koolis tööl.
Direktoriks saamine eeldab aga õpetajaks olemist minimaalselt viis aastat. Kui õpetaja tunneb, et sooviks saada direktoriks, läbib ta vastavad kursused, esitab oma plaani kooli edasisest arengust ja tegevustest direktorina. Selline lähenemine annab direktorile teadmisi kooli toimimisest ja õpetajate igapäevategemistest. Samuti mõistmise, kuidas õpetamine antud koolis toimib. Kohalikud õpetajad kiitsid antud süsteemi väga. Ka IES Ribera del Fardes kooli direktor Cecilia Díaz Marín oli varasemalt koolis olnud inglise keele õpetaja. Tänasel päeval juhib ta mitmeid rahvusvahelisi projekte ja annab jätkuvalt ka inglise keele tunde.
Tulevikuplaanid
Birgit Tuulemetsa sõnul on projekt, mille käigus reis teoks sai, oluline Valga gümnaasiumile, kuna saadud kogemused ja praktika annavad aluse kooli õppekavas tehtavatele muudatustele just majandus- ja humanitaarsuuna osas. «Euroopa-suunalisele koolide vahelisele koostööle suunatud ettevõtmine suurendab osalevate õpetajate teadlikkust kultuurilistest erisustest. Lisaks aitavad õpirändes saadud kogemused praktiliselt kogeda, kuidas mitmekultuurilises koolikeskkonnas toimub õppetöö ja tähtsamate otsuste tegemine. Oluliseks osaks võib pidada just edulugude ja ebaõnnestumiste jagamist ning seda, kuidas toimub koostöö partnerorganisatsioonide vahel.»
Saadud kogemuse toomine oma koolikeskkonda annab tema sõnul Valga gümnaasiumi õpetajale väärtuslikke teadmisi ja oskusi ning loob paremaid võimalusi õpilastele eneseteostuseks nii kultuurivaldkonnas kui ka loomemajanduslikes valdkondades.
Tuulemets rõhutas sedagi, et kuna IES Ribera del Fardes koolil on pikaaegne ning edukas rahvusvaheline kogemus Erasmus+ projektidega, said Valga pedagoogid õppida parimatelt. «Hispaaniast lahkusime uue ideega, kuhu on kaasatud ka Valga gümnaasiumi õpilased ja IES Ribera del Fardese kooli õpilased. Häid partnereid tuleb hoida.»
Valga gümnaasiumi õpetajad pakkisid tagasisõidu eel kohvrisse töövarjukogemuse, koostöötahte ja palju uusi lennukaid ideid koli õppekava tarbeks, nagu praktilised koostööd kohalike ettevõtete, muuseumi ja Valgamaa arenguagentuuriga.
Sõbralik ja armas IES Ribera del Fardese koolipere eesotsas direktori Cecilia Diaz Mariniga saadab peatselt oma kaks õpetajat vastu meile töövarjuks. Kevadel viib lennuk taas õpetajad Hispaaniasse, seekord sealsesse Valga linna, kus juba sõpruskoolid ees ootamas.
Õpirände projekt on rahastatud EL Erasmus+ programmist.