Tuuli Kütt: oleme muutuste kiirteel

Võrumaa Keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Tuuli Kütt 

FOTO: Kaiu Viimsalu

Võrumaa keskraamatukogu sai augustis 110-aastaseks. Väärikas iga, et mõelda ajas tagasi ja mõlgutada mõtteid tuleviku üle. Olles ise raamatukogus töötanud üle kolmekümne aasta, olen oma silmadega näinud suuri muutusi. Ajas ei ole muutunud niivõrd raamatukogu roll, vaid teenused, mida pakutakse.

Kitsukesed riiulitest ja raamatutest pungil ruumid, kus keskenduti raamatute kojulaenamisele ja lugemissaalis lugemisele, on minevik, sest kasutajate vajadused on hoopis suuremad. Järjest rohkem vajatakse abi internetis tehtavate toimingute juures või pöördutakse raamatukokku nutiseadmete kasutamise kohta tekkinud küsimustega, sest kusagilt mujalt ei osata abi otsida.

Raamatukogude roll on muutunud mitmekülgsemaks, aga põhiolemuselt jäänud samaks: pakkuda teadmisi, meelelahutust, olla mitmesuguste teenuste kaudu kasutajatele vajalik.

Suured muutused said teoks seoses arvutite tulekuga. Sealt edasi on areng olnud väga kiire. Muutunud on tarkvaraprogrammid, raamatukoguhoidjad ja lugejad. Rahvaraamatukogudele sobivat programmi sel ajal Eestis ei olnud. Aluseks võetud Soome programm Kirjasto tuli meil endal töökõlblikuks muuta. Õnneks oli meil sel ajal veel piisavalt erialaharidusega töötajaid, kes oskasid tervikpildi kokku panna nii andmebaaside loomises, koostamises kui ka lugejateeninduses.

Uue tehnoloogia kasutusele võtmisel oleme nüüdisaegsetest raamatukogudest tubli sammuke tagapool.

Tänapäevalgi on oluline, et raamatukogus töötaksid erialaspetsialistid, aga kahjuks neid Eestis enam ei koolitata. Raamatukoguhoidja amet ei ole noorte seas populaarne, sest raamatukogudes jäävad palgad tublisti alla Eesti keskmise. Samuti peaks raamatukoguhoidja olema piisava IT pädevusega, et aidata neid, kes arvutite taga ennast turvaliselt ei tunne. Pealekasvav nutipõlvkond tulevikus sellist abi enam ei vaja, aga praegu peaksid raamatukoguhoidjatele mõeldud IT-koolitused toimuma regulaarselt, kuna tehnoloogia muutub kiiresti.

Uue tehnoloogia kasutusele võtmisel oleme nüüdisaegsetest raamatukogudest tubli sammuke tagapool. Tänapäeval ehitatud hoonetes on uued tehnilised lahendused, heaks näiteks võib tuua põhjanaabrite juures eelmisel aastal avatud Oodi.

Ka Eesti rahvusraamatukogu sai pärast remonti uue hingamise. Eestis sõltuvad raamatukogude tehnilised lahendused tihti omavalitsuste eelistustest ja võimalustest. Raske on ajaga kaasas käia, kui suuremat rahasüsti tulemas ei ole.

Võrumaa 38 rahvaraamatukogu kasutavad suurepärast tarkvaraprogrammi RIKS ja selle veebilahendust RIKSWEB, mida pidevalt arendatakse ja mis vastab täielikult rahvaraamatukogude vajadustele. Võrumaa keskraamatukogu töötajad on läbi aastate olnud programmi arendamisega tihedalt seotud, andes programmeerijale oma erialaseid soovitusi.

Lugemisega on Võrumaal kõik korras. Loetakse endiselt väga palju ja uutest teostest on alati puudus. E-raamatute ostmine on aga kallis, kuna litsentsid aeguvad ja raamatut saab vähe kasutada. Paberraamatu kõrval laenatakse ja kuulatakse järjest rohkem heliraamatuid, mida toome juurde Eesti pimedate raamatukogust.

Eestis on praegu ligi 900 raamatukogu, mille potentsiaali peaks ära kasutama nii, et mitte lõhkuda toimivat süsteemi.

Ka üritusi oleme korraldanud läbi aegade. Kui paarkümmend aastat tagasi tõi kirjanikega kohtumine saali rahvast täis, siis nüüd enam mitte. Praegu saab sotsiaalmeediast lugeda kõigi kohta kõike ning kui just ei ole tegemist väga kuulsa nimega, siis rahvamasse kohale ei tule.

Oleme lisaks traditsioonilistele üritustele nagu kirjandusklubi, pargiraamatukogu ja lugemismängud püüdnud külastajaid raamatukokku meelitada uute tegevustega. Kevadine rohevahetus ja sügisene seenenäitus koos teemakohaste raamatuväljapanekutega olid külastajate seas väga populaarsed. Terviseklubi loengud, mälumängutunnid, kontserdid ning noortele ja seenioridele mõeldud tegevused on samuti hästi vastu võetud.

Eestis on praegu ligi 900 raamatukogu, mille potentsiaali peaks ära kasutama nii, et mitte lõhkuda toimivat süsteemi. Maaraamatukogud on sealse töötaja nägu, kõik omanäolised ja erinevad, arvestades kohalikke vajadusi ja võimalusi.

Väiksematesse raamatukogudesse, kus kirjandust vähevõitu ja külastajaid vähe, võib kindlasti muid teenuseid lisada, aga hästi toimivas raamatukogus ei suuda raamatukoguhoidja põhitöö kõrvalt lisakohustustega tegeleda, selle all hakkab teenuse kvaliteet kannatama. Haldusreformi tuules on väga kerge hakata raamatukogusid sulgema, aga õnneks on enamik omavalitsusi mõelnud hoopiski nende kujundamisele tõelisteks kogukonna keskusteks.

Võrumaa keskraamatukogu tulevikule mõeldes olen samuti optimistlik. Ei ole kadunud lootus, et kunagi saame siia linna ka oma Oodi, seni aga laename ja loeme raamatuid.

Tagasi üles