/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/10/08/81121t1h5036.jpg)
Detsembris on lisandunud Eestis 18 uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 14 Viljandi- ja neli Pärnumaal, mis ei ole seotud Viljandimaalt alguse saanud puhanguga.
Kollatõbi jõudis Valgamaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandiga seotud haigusjuhte on terviseameti andmetel alates augustist 2011 registreeritud kokku 134. Maakonniti on Viljandist alguse saanud kollatõppe haigestumisi Viljandimaal 115, Tallinnas üheksa, Raplamaal viis, Harjumaal kaks, Pärnumaal, Tartu- ja Valgamaal üks.
Varasematel aastatel on terviseamet registreerinud vaid üksikuid A-viirushepatiidi haigusjuhte, mis on olnud valdavalt reisidelt saadud nakkused, 2007. aastal oli 10 nakatunut, 2008. aastal – 13 nakatunut, 2009. aastal – 19 nakatunut ja 2010. aastal vaid kuus nakatunut.
Viimane suurim kollatõve puhang oli 1993. aastal Sõmerus, kus A-viirushepatiiti haigestus 614 inimest. Siis põhjustas puhangu saastunud joogivesi.
A-viirushepatiit ehk kollatõbi levib peamiselt olmelisel teel, kas saastunud käte, toiduainete või pindade kaudu. Haiguse peiteperiood kestab 15–50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haigusest annvad märku väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine. Nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.