Jaan Rapp: rahvalähedane EKRE

Jaan Rapp Foto: Arvo Meeks

Viimastel nädalatel olen end korduvalt tabanud mõttelt, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on suisa hämmastavalt rahvalähedane. Seda nii heas kui ka halvas mõttes.

Keskmisele eestlasele ei meeldi, kui alkoholi- ja kütuseaktsiis kõrged on. EKRE-le samuti mitte: alkoholiaktsiisi juba langetati ja rahandusminister Martin Helme initsiatiivil ollakse liikumas selles suunas, et alandada ka kütuseaktsiisi. Mõnegi Läti alkoholipoe parklas ja müügisaalis valitsevat aeg-ajalt juba peaaegu et vaikelu ja kui langeb kütuseaktsiis, väheneb ilmselt ka piiritagune tankimine. Rahvas võib rahul olla.

Paljudel on olnud elu jooksul negatiivseid kogemusi bürokraatiaga. Selle sümboliks on aga teadupärast ametnikud. EKRE ongi ametnikkonna löögi alla seadnud. Endine maaeluminister Mart Järvik teatas eelmisel nädalal, et Eesti ametnikehierarhia tipus olevatest kantsleritest koosnev kogu ongi süvariigi staap. Samuti on EKRE küsimärgi alla seadnud veterinaar- ja toiduameti usaldusväärsuse. Jällegi noogutavad paljud selliste avalduste peale tunnustavalt.

Paraku tuleb keskmisel eestlasel ette sedagi, et rind aetakse kummi ja kukutakse ärplema või koguni ähvardama.

Paljud meist ei usalda lõpuni ka NATOt ega Euroopa Liitu. Ning kui siseminister Mart Helme räägib plaanist B seoses meie julgeolekuga või eurosaadik Jaak Madison lubab europarlamendis korra majja lüüa, leiavad needki avaldused rahva seas mõistmist.

Paraku tuleb keskmisel eestlasel ette sedagi, et rind aetakse kummi ja kukutakse ärplema või koguni ähvardama. Nagu tegi äsja riigikogus siseminister. Ühelt poolt on oma kaklusoskustega praalimine parlamendi ees kohatu ja lubamatu. Aga samas mõelgem kas või meie kirjandusklassikale: «Tõe ja õiguse» Andres ja Pearu ärplesid alailma kõrtsis ja «Kevade» Lible ähvardas kirikumõisa poiste parve põhja lasta. Ei midagi uut siin päikese all...

Pingutagu teised erakonnad kuitahes palju, rahvaläheduses on neil raske EKREga võistelda. Tõsi, Isamaa on selles suunas viimasel ajal astunud mitu jõulist sammu. Keskmine eestlane on ju üpris kriitiline meie penisonisammaste kasina tootluse suhtes. Ja ega seegi eriti meelt mööda saa olla, kui on oht, et kodulähedane apteek järgmisel aastal uksed sulgeb: lihtsalt seetõttu, et omanikud on valed.

Tahame või mitte, aga see erakond, kes mõistab elanikkonna kandvat osa kõige paremini, läheb neile ka kõige enam korda. Ja kui miski selle rahvalähedase partei retoorikas meile ei meeldi, peaksime ehk peeglisse vaatama.