Tomi Saluveer: puidutöösturid püünel

Tomi Saluveer, Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik

FOTO: Arvo Meeks

Lõuna-Eesti ettevõtete majandus- ja palganäitajate esiotsa kroonib puidusektor. Kui eelmisel aastal tunnistasime erakordselt eduka aasta järel parimaks ettevõtteks mineraalvee villija ASi Värska Vesi, siis tänavu sai tiitli aastatetagused investeeringud nüüdseks edukalt käima jooksnud puidufirma AS Barrus. Siinne puidusektor sai teenitud tunnustuse.

Puidufirmad on ettevõtluslehe tabelite esiotsas nii käibe- ja kasuminäitajate kui ka brutopalkade arvestuses. Enam kui saja töötajaga ettevõtetest asub palgatabelis 12. kohal 129 töötajaga AS Toftan, kes maksis kolmandas kvartalis 2229 euro suurust keskmist töötasu. 42. kohal on 231 töötajaga AS Barrus, mille keskmine palk oli 1745 eurot, 72. kohal OÜ UPM-Kymmene Otepää, mille 264 töötajat teenisid keskmiselt 1561 eurot, ja 115 kohal OÜ Combiwood, kus 188 töötaja keskmine brutopalk oli 1354.

Kui otsida seda, kes suudaks enam kui saja töötajaga ettevõtete seas palgatabelis puidufirmadele konkurentsi pakkuda, läheb keeruliseks. Esiviisikusse mahuks vaid AS Atria Eesti. Paraku jääb 280 inimesele tööd pakkuv Valgamaa ettevõte jääb oma 1222-eurose keskmise brutopalgaga 150 parima palgamaksja seast siiski välja.

Vähem kui saja töötajaga ettevõtete ja ühtlasi kogu brutopalkade tabelit juhib kütteseadmete müügiga tegelev OÜ SKS Võru, mille 12 töötajat teenivad keskmist kuupalka 3173 eurot.

150 parima Lõuna-Eesti palgamaksja tabelist leiame 59 Võrumaa ettevõtet, 47 Põlvamaa ja 44 Valgamaa tööandjat. Märkimisväärselt palju on kõrgelt tasustatud töötajaid seejuures perearstide seas, neid on palgatabeli 150 esimese hulgas enam kui tosina jagu. Perearst OÜ Mare Torn asub seejuures palgatabelis koguni teisel kohal: kolmele töötajale makstakse enam kui 3000 euro suurust keskmist brutopalka.

Keskmise palga poolest jääb Lõuna-Eesti siiski suurlinnadele alla. Kuid siinsed ettevõtjad peavad jääma ellu olukorras, kus ühelt poolt on puudus kõrgemapalgalistest töökohtadest, samas pole aga inimesi, kes võiksid need kohad täita.

Puhaskasumi edetabelist leiame tuttavad ettevõtted. OÜ UPM-Kymmene tõi omanikele rõõmu ligi 5,9 miljoni eurose kasumiga, talle järgnesid AS Toftan ligi 4 miljoniga, OÜ Valga Puu enam kui 3,5 miljoniga, AS Barrus enam kui 3 miljoniga ja OÜ Dammix Mets 2,3 miljoniga. Puiduettevõtete kannul olid lihatööstused AS Atria Eesti puhaskasumiga 2,2 miljonit ja AS Arke Lihatööstus 2 miljoni eurose kasumiga.

Müügitulu tabelit juhib ligi 60 miljoni eurose käibega AS Toftan, talle järgnevad OÜ UPM-Kymmene ja AS Barrus ligikaudu 51 miljoniga, AS Atria Eesti 38 miljoniga ja OÜ Valga Puu 36 miljoniga. Esiviisiku kannul on Coop Põlva tarbijate ühistu 33 miljoni eurose käibega.

Lõuna-Eesti kolme maakonna osatähtsus riigi sisemajanduse koguproduktist on kokku vaid ligikaudu kolm protsenti, igale maakonnale jagub riigi SKPst seega üks protsent. Majanduselu on selgelt pealinna poole kaldu, Tallinna ja Harjumaa osatähtsus hõlmab riigi SKPst kaks kolmandikku.

Piirkonna tulevik ja ettevõtluse areng sõltub paratamatult ühendustest. Millal valmib neljarealine Tallinna-Tartu maantee? Kuidas arenevad lennuühendused Tartu ja muu maailma vahel? Kas võiks lõpuks teoks saada kiirrongiühendus Riia-Valga-Tartu-Tallinna liinil?

Riik saab peale kiirete ühenduste loomise toetada siinseid ettevõtteid kaugtöökohtade loomisel, riigipalgaliste töökohtade linnast välja toomisega ja toetusprogrammidega. Omavalitsused vastutavad kohapeal aga korraliku taristu, tasemel koolide, lasteaedade ja muude esmavajalike teenuste eest. Kui elanikel on kvaliteetsed elutingimused ning neile pakutakse kohapeal ka meelelahutust ja sportimisvõimalusi, leiavad tee siia ka ettevõtlikud inimesed.

Tagasi üles