Kuldar Leis: visa ja omanäoline meie kandi ettevõtlus

Kuldar Leis, Kagu-Eesti ettevõtluskonsultant

FOTO: Arved Breidaks

Selle aasta nominendid on puhas palett Kagu-Eesti ettevõtlusest: suur puidufirma Barrus koos oma huvitava ajalooga, väiksem puidufirma Alcantra visalt ülespoole rühkijana, oma nišis maailmatasemel tsiklijuppide eksportöör P-Tech, teist aastat oma munakujulise eksporttootega krooniv Arel Plus ning maailma parimaid ja suurimaid saiakesi küpsetav Tillu kohvik.

Mida ettevõtjad võiksid 2020. aastast lisaks teha, et edukate hulka siin maanurgas jõuda? Mõni läbiv teema on jutuks olnud ja võiks siin esitada.

Kolme maakonna eduka startija nominendid osalesid kõik Kagu-Eesti mentorklubis. Seega on algfaasis arutelud kogenud ettevõtjate ja omasuguste alustajatega väga kasulikud. Valdkondade erinevus takistuseks ei ole: metallimees saab õppida kõrtsipidajalt ja vastupidi. Tõeline väärtus on suhtlemises, mitte üksi oma väikse peakesega mõtlemises ja peegli imetlemises. Seega tulge mentorklubisse või kasutage muul moel tarku partnereid.

Arendab see, kui analüüsid ebaõnnestumisi koos teistega. Mõni aasta tagasi tundus ebaedust rääkimine pigem nõrkuse tunnus, pankrot oli tõeline katastroof. Aeg on edasi läinud: anname aru, et meie hulgas pole enam ainult edu kogenud ettevõtjaid, vaid meil on tohutu hulk tarku inimesi, kes tänu kogetud raskustele on nõus teisi õpetama samasuguseid lollusi mitte kordama.

Miks start-up’id on Eestis suhteliselt edukad? Kuidas nad suudavad, ise veel kahjumis olles, mujalt maailmast nii hästi investeeringuid kaasata? Üks põhiline põhjus on selles, mida keegi otsustamiseks vaatab. Oleme vanas majanduses, pankades, riigisektoris harjunud tegema järeldusi Exceli tabelite ja CVde põhjal, aga iduettevõtluses (ja ka muidu moodsamates firmades) vaadatakse selle asemel inimestele näkku: kas ta võiks oma lubatu ellu viia või mitte? Teravik pöördub kogemuselt motivatsioonile. Kas mu enda kaalukauss ​tiimi loomise otsustamisel on teha tahtmise või CV pikkuse ja numbrite poole kaldu?

Mõni aasta tagasi tundus ebaedust rääkimine pigem nõrkuse tunnus, pankrot oli tõeline katastroof. 

Võrumaa ettevõtjate tunnustamisüritusel tegime intervjuu tehnoloogiaettevõtja ning filmide «Ameerika suvi» ja «Ükssarvik» autori Rain Rannuga. Küllalt märgiline sündmus, kus ülikogenud ettevõtjad süüvisid start-up’i kogukonna igapäevaellu. Mulle meeldisid eriti intervjuu kaks tulemust. Esiteks see, et Rain Rannu lubas «Ükssarviku» filmi viia õpilaste kooliprogrammi, see film on tõesti nagu alustava ettevõtja õpik ja mu tungiv soovitus on seda kõigil ettevõtlikel vaadata. Teiseks lubas Rannu tulla koos meeskonnaga uue filmi stsenaariumi kirjutama aasta algul Haanjasse. See on kujukas hea näide, kuidas Kagu-Eesti saab kaugtöö eri vormidega võludes uusi väärtusi luua. Oleme süsteemse kaugtöö pakkumisel alles päris alguses, aga sellistest headest näidetest saame õppida ja julgust juurde.

Tundub küll kaugel, aga õige aeg on hakata mõtlema kultuuripealinn Tartu 2024 peale. Kagu-Eesti ettevõtjatel on sellest palju ja pikka aega võita, juhul kui oma tegevus varakult läbi mõeldakse. Meie kandi koordinaator Annela Laaneots käib juba ideedega ringi, pinnige temalt tarkust välja, kuidas teie äri Tartu 2024st püsivalt kasu saaks.

Mul on väga hea meel ettevõtjatega suheldes aina tõdeda, et see visadus, mis Kagu-Eesti ettevõtjaid edasi viib, on lõpmatu. Sõltumata kriisidest, riigikorrast, kadedatest või kasvõi ilmast. Visalt nutikalt edasi!

Tagasi üles