Vargaks tembeldamine korteriühistu koosolekul tõi karistuse

Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

FOTO: Eesti Korteriühistute Liit

Ärritunud korteriomanikud kipuvad korteriühistu koosolekul juhatuse liikmete suunas inetusi pilduma, kuid läbimõtlematult lendu lastud sõnad võivad kaasa tuua karistuse, teatas Eesti korteriühistute liit (EKÜL).

EKÜLi õigusosakonna juhataja Urmas Mardi räägib EKÜLi värskes ajakirjas Elamu ühest Tallinna ringkonnakohtu otsusest, kus osapoolteks korteriomanik ja sama korteriühistu juhatuse liige, kelle tüli lahvatas lõkkele korteriühistu koosolekul. «Selliseid situatsioone tuleb ette palju, kuid kohtusse jõuavad vaid vähesed juhtumid,» rääkis Mardi liidu pressiteate vahendusel.

Antud juhul süüdistas korteriühistu koosolekul korteriomanik juhatuse liiget sularahas ühistu arvelt raha varastamises. Süüdistatu otsustas laimajat hageda ning pöördus õigluse jaluleseadmiseks kohtu poole. Kohtusse pöörduja leidis, et tema kohta on avaldatud ebaõige faktiväide, nagu oleks ta ühistu arvelt raha varastanud, ning leidis ka seda, et selline väide kahjustab tema mainet ning selle avaldamist ta taluma ei pea. Valeväite avaldamine põhjustas hagejale tema kinnitusel hingelisi kannatusi ja terviseprobleeme – tervislik seisund halvenes koguni nii palju, et ta oli sunnitud abi paluma perearstilt.

«Hageja nõudis ebaõige faktiväite esitajalt selle ümberlükkamist aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest KÜ juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline, lisaks ka mittevaralise kahju hüvitamist sellisel moel, nagu kohus oma äranägemise järgi õigeks peab,» vahendas Mardi.

Inimene, kes süüdistuse lendu lasi, kirjutas aga selgituseks, et tema avaldas vaid soovi piirata KÜ juhatuse liikmete ligipääsu KÜ arveldusarvele, vältimaks raha raiskamist ja pidas öelduga silmas hoopis üht eelmise juhatuse liiget. «Ehk siis inimene üritas end niiöelda puhtaks pesta, väites, et rääkis hoopis kellestki teisest,» vahendas Mardi.

Kohus võttis selgitusi ka teistelt koosolekul viibinud inimestelt. «Pärast tunnistuste vaagimist jõudis kohus seisukohale, et süüdistatav siiski avaldas hageja kohta süüdistuse raha varastamises ning kohustas teda avaldama ühistu koosolekul valeväite ümberlükkamise,» rääkis Urmas Mardi.

«Kohus leidis, et kuna vargust peetakse taunitavaks teoks, kahjustab selline süüdistus juhul, kui isik pole vargust toime pannud, tema mainet. Kuna süüdistuse lendu lasknud inimene ei suutnud ka tõendada, et mainitud juhatuse liige võttis ühistu arvelt seadusliku aluseta välja sularaha, on tegemist ebaõige faktiväitega,» toob Mardi välja. «Mainet rikkuva valeväite avaldamisega rikkus süüdistatav teise inimese isiklikku õigust ja tekitas talle õigusvastaselt kahju.»

Mardi toob välja veel ühe huvitava nüansi – kuigi KÜ juhatuse liikmed peavad arvestama, et korteriomanikud võivad nende tegevust kritiseerida, siis kellegi süüdistamine raha varguses pole enam kriitika, mida peaks taluma. «Kohtu hinnangul pidi süüdistatav mõistma, et teise inimese kohta ebaõige faktiväite avaldamine kahjustab selle inimese mainet.»

Samuti oli kohus seisukohal, et hagejale tuleb hüvitada ka mittevaraline kahju 400 euro ulatuses.

Tagasi üles