Dirigendi mure: algklasside lapsed on võõrdunud laulmisest
18. detsember 2019, 00:10
- Praegustele dirigentidele ja laululastele annab laulupidu motivatsiooni edasi töötada ja laulda.
- Lapsed teavad täpselt, kes oli Gustav Ernesaks.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuselt äsja tänumärgi vastu võtnud Otepää gümnaasiumi muusikaõpetajat ja dirigenti Eve Eljandit teeb murelikuks lauluoskuse silmanähtav vähenemine laste hulgas.
«Nukraks teeb, et meie kooli poistekoor on väikeseks jäänud. Algklassilapsi kuulates ei leia enam lauljaid. Ehk ka kodudes lauldakse vähem? Seetõttu tuleb vähegi viisi pidavate poistega kõvasti vaeva näha. Kui algul vajavad nad tuge, siis kahe-kolme aasta pärast laulavad päris hästi. Seetõttu ei tasu algklassipoisse sugugi kõrvale jätta,» toonitas dirigent.
Kui lastekooris laulis varem 80 tüdrukut, siis praegu 38. «Eks kool oli ka poole suurem. Iseenesest on ju lihtsam tööd teha, kui lauljaid vähem, aga nad on head ja kohusetundlikud,» leidis koorijuht üles ka positiivse noodivõtme.
Kaotas isegi hääle
Toonase Otepää keskkooli poiste-, laste- ja segakooriga oli Eve Eljand esimest korda 1982. aasta laulupeol. 1989 asutas ta ka linna segakoori Eveko.
Lihtne pole Eljandi koorijuhipõli olnud, sest ta kaotas vahepeal ületöötamise tagajärjel hääle. «Pool aastat rääkisin sosinal ning ilusat kõrget lauluhäält ei ole praegugi. Laule õpetan rohkem klaveri ja füüsisega. Kui vaja, palun mõnel tublil lauljal laulda vajalik noot ette.»
Viimatise laulupeo eel liitsid kooli segakoor ja Eveko oma jõud. «Algul tegime eraldi proove, aga siis panime kaks koori kokku. Pärast laulupidu soovis mitu noort jätkata ka Evekos. Võtsin nad kahel käel vastu,» rõõmustas dirigent.
Samuti tänumärgi saanud Põlvamaa koorijuhi Aino Oviiri mäletamist mööda oli esimene laulupidu dirigendina tal koos toonase Karaski kooli lastekooriga tõenäoliselt 1980. aastal. Sellest ajast on ta oma kollektiividega käinud kõikidel suurpidudel.
Krootuse koolis mudilaskoori pole, küll laulavad Oviiri juhendatavas lastekooris juba kolmanda klassi õpilased. «Järgmisel aastal vaatame ehk ka teisest klassist,» eeldas ta. «Väikeses koolis ei ole laululapsi paraku eriti võtta, neid peab ju vähemalt 16 kokku saama, et koori mõõdu välja annaks. Laulmas on nii parema kui ka kehvema lauluoskusega lapsi ning ka selliseid, kes ei pea esialgu isegi hästi viisi. Kuid teiste toel saavad nad juba varsti järje peale.»
Laulupeol lastega käimine on olnud paras katsumus. «Üks laps ei julgenud ööbimiskohta trammiga sõita ja tuli seetõttu jalgsi. Mõned on jälle peolt enne lõppu ära läinud ning siis on tulnud neid taga otsida.»
Laste laulupeole on dirigendi tõdemusel lihtsam pääseda, üldlaulupeole ei ole aga paraku võimalik nii palju lastekoore võtta.
«Pärast viimatist pidu hakati arutama, kas laste- ja mudilaskoore suurte peole edaspidi üldse kutsuda. Samas on laulupeol osalemise võimalus põhiline innustaja, mis paneb lapsed laulma. Esimesel ülevaatusel läks meil päris halvasti, aga lapsed tahtsid nii väga peole saada, et olid nõus pea iga päev proovi tegema ning teisel ülevaatusel saime juba seitse punkti kümnest.»
Aino Oviir on ka Laheda segakoori abidirigent. «Olen seal hääli õpetanud ning vajaduse korral ka dirigeerinud. Kui varem juhatasime koos Andres Määriga, siis nüüd Bibi Perloviga kahekesi. Tuleb tunnistada, et koor elab praegu üle väikest kriisi, sest mehi on vähe. Mõni läks meeskoori, mõni käib niigi mitmes kooris. Aktiivsed inimesed teevad veel näitemängu ning sporti. Isegi ematenoreid (tenoripartiid laulvad aldid – MM) pole paraku võtta.»
Rongiga Võrust laulupeole
Võrulane Erja Arop osales esimest korda koorijuhina 1987. aasta koolinoorte laulupeol. Sellest ajast on endine Kreutzwaldi gümnaasium ja nüüdne Kreutzwaldi kool laulupidudele välja pannud nii mudilas-, laste- kui ka segakoori. Kui algusaastatel oli Arop nelja kooriga üksinda väljas, siis viimasel kümnel aastal on tema kõrval olnud Jane Reiljan. «Meil oli ju suur kool, ligemale tuhat last.»
Pealinna saabuti neil aastatel rongiga, mis väljus Võrust ja sõitis Valga kaudu.
Enda senistest suurpidudest tõstis Arop esile esimest ja viimatist. «1987. aastal oli direktor legendaarne Ilmar Reiman. Lastele õmmeldi uued riided. Lauljaid lapsi oli nii palju, et kõik ei mahtunud segakoori, ning nõnda tegime ka neidudekoori, mida nimetati naiskooriks.»
Muu hulgas on meelde jäänud seik üheksakümnendatest, mil Võru lauljatel paluti öösel tulla Balti jaama saabuvat laulupeorongi tervitama. «Tulime pärast seda ööbimiskohta läbi öise linna lauldes.»
Pealinna saabuti ka ise neil aastatel rongiga, mis väljus Võrust ja sõitis Valga kaudu. «Sõit puust istmetel kestis seitse-kaheksa tundi ning oli paras katsumus: õhku ei tulnud kusagilt ning kohti oli vähem kui peolisi. Samas oli äge – lauldi ja tehti nalja!» meenutas dirigent.
1990. aasta peo ajal vennastusid võrukad ööbimiskohas USA noortega ning lahkudes oli palju pisaraid.
Praegustele dirigentidele ja laululastele annab laulupidu motivatsiooni edasi töötada ja laulda. «Kahjuks ei ole noort õpetajat, kes võtaks asja üle. Lastelgi on üha rohkem muid huvisid, on päris keeruline saada neid kooriproovi. Ka laulupidu pole paraku enam nii võimas motivaator, kui oli varem. Samuti on viimase aja repertuaar üsna keeruline ja nõuab tohutut pühendumist, mõtte ja tahtega juuresolemist. Seetõttu pead leidma nipi, kuidas neid laulu juures hoida,» tõdes Arop.
Lisaks lastekooridele juhatab Erja Arop koos Helga Ilvesega naiskoori Kannel, kuhu tuleb paraku vähe uusi lauljaid peale. Nõnda vananebki koor koos lauljatega ning mingil ajal tuleb piir ette. «Eks pead siis repertuaariga püüdma. Samas laulupeo repertuaar vanemate naistega ei arvesta,» märkis staažikas dirigent, kes on tänulik kõigile kaasteelistele.
Tunnustus juhendajatele
Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus tunnustas äsjasel Gustav Ernesaksa 111. sünniaastapäeval Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) kontserdisaalis titaanist ja hõbedast tänumärgiga aastakümneid laulu- ja tantsupeoliikumist eest vedanud kollektiivijuhte üle Eesti.
Tänavuse üldlaulu- ja tantsupeo Põlvamaa kuraatori Kati Taali sõnul pälvisid tänumärgi need dirigendid ja tantsujuhid, kes on oma kollektiive laulu- või tantsupeole viinud 1990. aastast. Samuti need, kes sellele kaasa aidanud.
Kokku anti üle ligi 500 titaanist ja hõbedast valmistatud tänumärki.
Põlvamaalt olid EMTA kontserdisaali kutsutud Aino Oviir, Jaanus Prükk, Tiina Kadarpik, Katrin Peil, Saidi Tammeorg, Helje Põvvat, Tiina-Mai Arund, Aveli Asber, Mari Rüütli, Heleri Kängsepp, Peeter Änilane, Riivo Jõgi ning Peeter Aas.
Võrumaalt olid pealinna kutsutud Aigi Pall, Silja Otsar, Maie Pau, Anne Tolk, Helle Liloson, Maire Udras, Erja Arop, Helga Ilves, Signe Rõõmus, Tiit Raud, Valdur Helm, Väino Repp, Ara Bander ja Tea Kõrs.
Valgamaalt oli peomeeleolust osa saama palutud Helve Braun, Eve Eljand, Lenel Rand, Lille Tali, Maie Kala, Sirje Päss ja Eha Mandel.
Piduõhtul andis laulu- ja tantsupeo juubelile pühendatud teema-aasta üle sümboolse pastlapaari digikultuuriaastale.
