Jõulud Noa laevas

Tiit Loim Foto: Margus Ansu

Kui nad hulpisid kuumas ookeanis ja vaatasid viimast korda prügimägede taha loojuvat päikest, mõtlesid Maa viimased elanikud tagasi oma liigi moraalsele allakäigule. Umbes sellise pildi võib lihtsalt kokku panna, kui lugeda uudiseid ja uuringuid meie kliima tulevikust.

Nagu ütleb ilmateenistuse prognoos ja tõdes äsjases intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele ka Võrumaal elav ilmavaatleja Peedu Palm, võib tänavuste jõulude ajal aknast välja vaadates näha rohelust nagu orasepõllul.

Kuid arvestades paljusid muid planeedi tulevikku puudutavaid uudiseid, kõlab see veel väga leebe tõsiasjana, millega ilmselt edaspidi leppima peab.

Kliimaärevus on kõigi teiste ärevuse liikide kõrval üks, mis inimesi reaalselt kimbutab. Kui uudiseid ja uuringuid lugeda, ei ole see aga kuigi imekspandav.

Austraalia põleb, Veneetsias uputab, Kataris jahutatakse konditsioneeridega välisõhku, Antarktika sulab, veetase tõuseb. Ilmuvad tulevikuennustused, mille järgi on maailma suurlinnad peagi vee all.

Et ees ootavad rasked ajad, tuleb seda enam hinnata seni säilinud võimalusi. Kuniks neid veel on.

Ärevaks teevad inimesi oht võimaliku rändesurve ja konfliktide ees, mis tekivad, kui osa alasid muutub elamiskõlbmatuks. Nagu ütles Soome kliimaärevuse uurija Panu Pihkala Eesti Ekspressile, on peamised kliimaärevusega kaasnevad tunded lein, süü ja hirm – sest et kaovad lumised talved ja oma elustiili peaks rohkem muutma. Ka regionaalarengu ekspert Rivo Noorkõiv tõdes intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele, et kui veetase tõuseb ja Hiinas elavad sajad miljonid inimesed rannikualadel, tekib paratamatult küsimus, kuhu nad lähevad.

Kui lisada siia ülejäänud keskkonnamured ja vaadata nende suurust, siis paistab, et kõigile kättesaadavatest lahendustest, nagu kilekottidest loobumine või sagedasem jalgrattasõit, jääb väheks.

Päris kõik ei pruugi siiski hukas olla. Isegi kui kogu jää sulab ja ookeanitase 70 meetrit tõuseb, peaks siiski suurem osa maapinnast alles jääma. Ja kui Rooma klubil ja publitsist Kaupo Vipil õigus on – mida on küll raske ette kujutada, ent tõestused on veenvad –, siis tuleb juba mõne aastakümne pärast naftavarude vähenemise tõttu tagasi keskaeg. Saabuval sunduslikult looduslikul ajastul ei ole enam kellelgi võimalik senisel tasemel saastada.

Aga ehk võiks jõulude ajal muretsemise hetkeks kõrvale jätta. Et ees ootavad rasked ajad, tuleb seda enam hinnata seni säilinud võimalusi. Kuniks neid veel on.