Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/23/12831253t1hd156.jpg)
Seoses Peetrijõe maastikukaitseala laiendamise ning laane- ja salumetsade kaitse alla võtmise menetlusega katkestatud Võrumaal asuva Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamine taasavati.
Kaevandusettevõte AS Kiirkandur esitas keskkonnaametile 2013. aasta juunis maavara kaevandamise loa taotluse ehitusdolokivi kaevandamiseks Võru maakonnas Rõuge, tollal Mõniste, vallas Naha dolokivimaardlas, mille alusel algatas amet samal aastal keskkonnamõju hindamise.
Taotletava mäeeraldise ehk kaevandamiseks määratud maapõue osa pindala on 23,54 hektarit ja taotletava mäeeraldise teenindusala ehk mäeeraldist ümbritseva kaevandamiseks määratud ala pindala on 37,70 hektarit.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt oli 2013. aasta jaanuari seisuga mäeeraldise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru kogus 1,7 miljonit kuupmeetrit, sellest kaevandatav on aga 1,6 miljonit kuupmeetrit. Seejuures maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 70 000 kuupmeetrit ning taotletava loa kehtivusaeg on 25 aastat. Maavarade kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus.
Kuna maavara on riigi omandis, analüüsis keskkonnaamet, kas taotletav tegevus vastab maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise kriteeriumitele. Seejuures hinnati, kas loa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke, tagatakse juba kasutusel oleva mäeeraldise maavara täielik väljamine, korrastamistingimuste otstarbekam täitmine ning riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest lähtudes maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmine ning maavara ratsionaalne kasutamine.
Keskkonnaameti hinnangul Naha dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlus ühegi eelnimetatud punkti alla ei lähe, kuna tegemist on täiesti uue mäeeraldisega, kus varem kaevandamist pole toimunud.
Samuti analüüsiti, kas taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus. Võttes arvesse Naha karjäärist ligikaudu 60 kilomeetri kaugusel asuva, juba kasutusel olevas Marinovo dolokivimaardla kaevandust on taotletava Naha mäeeraldise teeninduspiirkonnas ehitusdolokivi varustus tagatud ligikaudu 14 aastaks.
Lähim tegutsev dolokivikarjäär asub Naha dolokivimaardlale Läti Vabariigis Apes, mis jääb sellest 3,5 kilomeetri kaugusele idasse ning ka selle karjääri materjali on erinevate ettevõtete poolt Lõuna-Eesti ehitusobjektidel kasutatud.
Samuti saab alternatiivina dolokivikillustikule kasutada ka kruuskillustikku. Keskonnaamet märgib omapoolses hinnangus, et Naha dolokivikarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda jääb 50 mäeeraldist, millel kaevandatakse ehituskruusa. Seega on karjääri teeninduspiirkonnas ehituskruusa varustuskindlus tagatud ligikaudu 28 aastaks.
Hetkel on sealne ala looduslik rohu- ja metsamaa. Kuna ala sobib looduspuhkuseks, on ala üldine soovitus matkaradade- ja teede arendamine. 2010. aastal avaldas ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) seisukohta Peetri jõe maastikukaitseala ja Naha küla vahetus läheduses riigimetsa sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmisega mitte nõustuda.
Keskkonnaamet esitas tänavu detsembris keskonnamõjude hinnangu ja taotluse menetluse jätkamiseks oma hinnangu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.