Tubakast loobumise edukus suureneb oluliselt siis, kui tubakatoote tarvitaja saab nõu ja toetust professionaalselt nõustajalt. Eestis on selleks praegu kolm võimalust: nõustamiskabinet, perearst või apteek. Nõustamiskabinetid pakuvad tubakast loobumiseks asjalikku nõu ja tuge ning sinna on oodatud kõik tubaka ja e-sigareti tarvitajad. Nõustamine on tasuta, saatekiri ei ole nõutav, ent soovitav on eelregistreerimine. Perearstilt saab suitsetamisest loobuja esmast lühinõustamist, vajadusel kirjutab arst välja ravimeid ja võib edasi suunata nõustamiskabinetti. Apteegid pakuvad lühinõustamist ning osad neist ka etteregistreerimisega personaalset nõustamisteenust. Tubakast loobumise nõustamiskabinettide ja kampaania ajal personaalset nõustamist pakkuvate apteekide kontaktid leiab tubakainfo.ee lehelt.
Suitsetamine Eestis väheneb, kuid aeglases tempos. Igapäevaselt suitsetab 17% täiskasvanud elanikkonnast (23% meestest ja 13% naistest). E-sigaretti tarvitab täiskasvanud elanikkonnast 1,5%. 52% igapäevasuitsetajatest soovib suitsetamisest loobuda.
Oluline on teada, et ohutut tubakasuitsu kogust ei ole olemas. Iga suitsetatud sigaret avaldab mõju. Mida rohkem suitsetatakse, seda rohkem suurenevad riskid. Tubakatarvitamine on peamine ennetatav suremuse põhjustaja maailmas (WHO). Inimesed, kes alustavad suitsetamist teismelisena ning suitsetavad kaks aastakümmet või enam, surevad 20 kuni 25 aastat varem kui need, kes ei ole kunagi suitsetanud. Lisaks sellele, et suitsetajad varem surevad, on neil ka suurem tõenäosus haigestuda paljudesse pahaloomulistesse kasvajatesse.
Tubakast loobuda tasub alati, ka siis, kui ollakse aastaid või aastakümneid suitsetanud. Tubakast loobumine hakkab positiivselt mõjuma kohe, esimeste tundidega. Paraneb vererõhk, taastub lõhna ja maitsete tundmine, paraneb hingamine ja füüsiline võimekus. Ühe aastaga väheneb südamehaiguste risk poole võrra. Samuti hakkab vähenema vähirisk.