Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/30/12841939t1hbc32.jpg)
Sel kuul on koerte katku surnud kaks koera ning veel ühe neljajalgse surma põhjuseks arvatakse olevat katk - Eesti Maaülikooli loomakliiniku kliiniline juht Aleksandr Semjonov ütles Postimehele, et seda ei saa nimetada puhanguks, kuid siiski pole see tavapärane viirus.
Semjanov mäletab viimast katkujuhtumit umbes viie aasta tagusest ajast. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) paneb inimestele südamele, et katku saab vältida vaktsineerimisega. «Tänu sellele, et Eestis on vaktsineerimine levinud, pole meil neid juhtumeid palju olnud,» ütles Semjanov.
Viiruse – limaga levitavate infektsioonide – levikut soodustab tema sõnul soe talv.
Vaktsiinivastaste sotsiaalmeediakommuunides peetakse kahe kinnitatud surmajuhtumi põhjuseks muidugi vaktsineerimist. Küsimuse peale, kas koerteomanike seas levib vaktsiinivastane hoiak, vastas Semjanov, et kindlasti. «Olen kohanud loomaomanikke, kes põhimõtteliselt ei taha loomi vaktsineerida. Tänu vaktsineerimisele on Eesti marutaudivaba. Tänu vaktsineerimisele meil tükk aega katkujuhtumeid polnud,» lausus Semjanov.
Veterinaar Ulla Ostra on samuti vaktsiinivastase suhtumisega kokku puutunud. Nooremad inimesed ei mäleta Ostra sõnul, kuidas 1980. aastatel kutsikad massiliselt parvoviiruse tagajärjel surid. Parvoviirus jõudis Eestisse 1980. aasta suveolümpiamängudega, kui Pirital toimus purjeregatt. «Suletud piirid olid suletud ka haigustele,» sõnas ta, viidates raudsele eesriidele.
Parvoviirus põhjustab kutsikatel väga nakkava, kõhulah tisuse ja oksendamisega kulgeva haiguse. «Selle haiguse leviku on vaktsineerimine ära hoidnud,» lisas ta. Argumendid, mida koeraomanikud kasutavad, on samad, mis inimestele mõeldud vaktsiinide puhul. «Öeldakse, et neid mürke pole vaja,» ütles Ostra. «Need, kes ennast ja oma lapsi ei vaktsineeri, ei vaktsineeri ka lemmikloomi.» Selliseid inimesi tema sõnul ümber ei veena.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) andmetel tuvastati kaks katkujuhtumit ühes Tallinna loomakliinikus 3. detsembril. Diagnoos pandi laborianalüüsi vastuste ning kliinilise pildi põhjal. Lemmikloomaportaali Etnomuri andmetel oli üks koer kutsikana vaktsineeritud ja aasta pärast oli seda korratud, katku diagnoosimise ajal oli koer kahene. Teine koer oli portaali andmeil saanud kutsikavaktsiini korra ja diagnoosimise hetkel oli ta alla aastane.