10 aastaga on uue kodu saanud 1118 psüühilise erivajadusega inimest

Kodijärve hooldekodu peremaja. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

AS Hoolekandeteenused kümne tegevusaasta analüüs näitab, et suurtest hooldekodudest on kogukondades asuvatesse väikestesse kodudesse elama asunud 1118 klienti. Lõppenud aastal käis tööl 34% psüühilise erivajadusega inimestest. 

AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno sõnul on klientidele tegusa elu pakkumiseks vaja nii kaasaegseid kodusid, koolitatud personali kui piisavat rahastust. „Kümne aastaga oleme tohutult arenenud. Alustasime olukorras, kus inimesed elasid suurtes hooldekodudes mitmekesi toas, tegevused olid piiratud ühe hoone ja õuealaga ning hooldekodud asusid kogukondadest eemal. Lõppenud aastal elas 1800 kliendist 1118 ehk 62% kogukondades, väikestes kodusarnastes üksustes. Meie eesmärk on igale inimesele pakkuda võimalikult tavapärast elukorraldust ja neid tegevusi, mis talle sobivad.“ 

2010. aastal loodi SA Hea Hoog, et pakkuda psüühilise erivajadusega inimestele võimalust jõukohast tööd teha. Kui 2010. aasta lõpus pakuti tööd 58 inimesele, siis 2019. aastal käis tööl 615 inimest ehk rohkem kui kolmandik kõikidest klientidest. Töötavatest klientidest 416 käisid tööl Hea Hoo töökeskustes, ülejäänud avatud tööturul. 

157 uut kodu 

2010. aastal elasid ettevõtte kliendid 18 ühiselamu tüüpi hooldekodus, lisaks oli kasutusel üks korter ja viis peremaja Karulas. 10 aastat hiljem elavad psüühilise erivajadusega inimesed 85 korteris, 10 eramajas, 60 peremajas ja 7 spetsiaalselt erivajadustega inimestele ehitatud kortermajas. Ettevõttel on ka viis hooldekodu, millest kolm on kavas lähiaastatel sulgeda. Kaks hooldekodu ehitatakse ümber kodudeks, kus on pere- ja kortermajadele sarnased privaatsed elamistingimused.  

AS Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd: „Varem peeti normaalseks, et erivajadusega inimesed elavad silma alt ära, suures hooldekodus. Nüüd on see aeg möödas. Kuigi psüühilise erivajadusega inimesed vajavad sageli enda kõrvale tugiisikut, ei vähenda see nende soovi olla osa kogukonnast. Meie eesmärk on pakkuda neile võimalikult tavalisi ja koduseid  elamistingimusi kohas, kus elavad ka teised inimesed. Igal inimesel on õigus ja soov elada kodus, mitte institutsioonis.“ 

Töötajad 

Erivajadustega inimestele tegusa elu pakkumiseks on oluline, et võimalikult suur osa töötajatest oleks vastava haridusega klienditöötajad, kes saavad väärikat palka.  

2010 töötas ettevõttes 1035 inimest, kellest klienditöötajaid oli 808 inimest. 2019. aasta lõpus oli ettevõttes 811 töötajat, kellest klienditööd tegi 647.  

2010. aastal oli vähemalt keskharidusega tegevusjuhendajaid 74%, 2019. aastaks oli see näitaja 95%.   

2010 oli keskmine tegevusjuhendaja palk veidi üle 500 euro, tänaseks on see tõusnud 93% ehk pea 1000 euroni. 

Rahastus 

AS Hoolekandeteenused finantsdirektor Piret Lemsalu sõnul on ettevõtte eesmärk pakkuda kvaliteetset teenust ning mitte kahjumisse jääda.  

„Teenusekoha maksumus koosneb riigi rahastatud teenuse hinnast ja kliendi omaosalusest. Kõige rohkem kliente vajab ööpäevaringset erihooldusteenust, selle hind oli 2011 aastal 382 eurot, tänaseks on see tõusnud 632 euroni. Riigi rahastus katab praegu töötajate ja tegevustega seotud kulutused. Arvestades elukalliduse tõusu viimase kümne aasta jooksul on meie esimene eesmärk tegevusjuhendajate palkade tõus. Selle võimaldamiseks peab riigi rahastus ka järgnevatel aastatel stabiilselt suurenema“ selgitas Lemsalu.   

Kliendi omaosalus katab majutuse ja toitlustamise kulud. 2010 aastal oli omaosalus kuus ca 192 eurot ning 2019 aastal 230-270 eurot, ehk klientide omaosalus on tõusnud 20-40%. See on oluliselt väiksem kui teenuste hinnatõus ja pole kooskõlas kulude suurenemisega. 

Kinnisvaradirektor Karl Mänd kinnitab, et väljakutseid jagub ka järgnevateks aastateks: „Euroopa Regionaalarengu Fondi toel oleme viimase kümne aastaga parandanud enam kui 1000 inimese elamistingimusi ja elukvaliteeti. Suur töö seisab veel ees ja seda eriti kogukondades teadlikkuse tõstmisel. Usume, et erivajadustega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kel peavad olema teistega võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks.“