GALERII ⟩ Räpinas kõlasid kirikukellad sada korda

Räpinas kogunes täna Vabadussõja mälestussamba juurde poolsada inimest, austamaks kirikukellade helina saatel sõjakangelasi.

Kui mujal Eestis kestis mälestushetk valdavalt minuti, siis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi juhataja Kersti Murumetsa kaikusid nende kodulinnas kirikukellad vähemalt viis minutit.

«Kiriku kellalööja Alar Avarmaa rääkis pärast, et sai Jumalalt ilmutuse, et täna tuleb kella lüüa vähemalt sada korda. Eks seekord oligi eriline päev, sest relvarahust möödus sada aastat,” märkis Murumets.

Sõna võtsid vallavanem Enel Liin, Riigikogu liige Tiit Kala ning teenekas õpetaja Jaan Kivistik. Jaan Kivistiku luuletuse «Relvarahu» luges ette reservväelane Eduard Paulson ning Gustav Suitsu luuletuse «Mehed» Räpina Ühisgümnaasiumi 3. klassi õpilane Minna Murumets.

Vabadussammast jäid kaunistama pärjad, kuuseokstest vanik ning põlevad küünlad.

Sõjategevus lõppes just kell 10.30

31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette Eesti ja Nõukogude Vene rindel sõjategevuse lõpetamist 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule.

28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti Sõjahaudade Liidu andmetel langes, suri haavadesse ja haigustesse Vabadussõja käigus 6127 Eesti sõjaväelast, 689 inimest langes punase terrori ohvriks. 1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eesti- ja välismaalasi. Selle traditsiooni on Räpinas uuesti ellu kutsunud kohalik muuseum.