Siim Saavik: iga-aastane kordusmäng

Siim Saavik Foto: Arvo Meeks

Nüüd on see siis selleks korraks taas möödas: raketid paukusid, koerad haukusid... Inimesed jõid kihisevaid jooke või hundijalavett ja nii mõnigi purjus isend läks lähedastele kätega kallale. Siin-seal pandi prügikastid põlema – huvitav, kas seepärast, et teistsuguseks ja nimelt kvaliteetsemaks tulevärgiks raha ei jätkunud?

Sedapuhku lisandus Eestis veelgi linnu ja valdu, kes aastavahetuse saluudist loobusid – ikka looduse ja loomade, aga ka omavalitsuse rahakoti kaitseks. Mõnigi ilutulestikumüüja aga hõõrus ilmselt käsi – lootuses, et eraisikud nüüd rakette veelgi rohkem kokku ostavad. Küllap ostetigi, sest aastavahetus tuli suuremates asulates siiski laias laastus nagu varemgi: öötaevas siras tähepommidest ja ümbrus kõmises paukudest.

Sotsiaalmeedia aga läks vähemasti minu tähelepanekute kohaselt kihama rohkem kui kunagi varem. Saluudivastased pidasid arvet, kus ja mis kell rakette lasti, ning ähvardasid paugutajaid pihtide vahele võtta. Vastasleer lubas omakorda need nurisejad lausa looja karja saata... Vapustav!

Ju oleme siis jõudnud omadega heaoluühiskonda, kus igaühel õigus ja võimalus oma seisukoht välja öelda. Aga peab siis teistmoodi arvajaid kohe vägivallaga ähvardama?

Saluudivastased pidasid arvet, kus ja mis kell rakette lasti, ning ähvardasid paugutajaid pihtide vahele võtta. Vastasleer lubas omakorda need nurisejad lausa looja karja saata.

Leian, et paljude omavalitsuste otsus saluudist loobuda väärib tunnustust. Lisaks looduse säästmisele hoiab see ju ka kokku tublisti raha, mida on tõesti mõistlikum praktilisemaks otstarbeks kulutada, kui seda põgusa veerandtunni jooksul lihtsalt taevasse lasta. Ja need summad on kopsakad, eriti suuremates keskustes.

Pealegi leidub ikka igal pool inimesi, kes omaenda rahakoti kulul taeva särama löövad. Ja las nad siis teevad seda. Traditsioonid jätkugu! Uus aasta võiks ju ikka pauguga tulla. Keskkonnaaktivistidel ja loomakaitsjatel ehk ei maksa seepärast ka liiga dramaatiliseks muutuda.

Samas tuleks tõesti püüda muuta seda kommet, et paugutamine algab juba enne jõule ja kestab veel pool jaanuari otsa.

Nii võib tõesti mõnegi koera närvikava sootuks vussi keerata. Aga see üks kord aastas, kui uut aastat aupaukude ja ilutulestikuga tervitame, ei tee ehk kellelegi eriti kurja.