/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/01/7741373t1he652.jpg)
Valitsus andis oma toetuse Eesti-Läti riigipiiri piiririba ja piirimärkide hooldamise korra ning jaotuse eelnõule. Samuti luuakse kahe riigi esindajatest ühiskomisjon ning kaasajastatakse piiriesindajate ülesandeid.
Eesti-Läti piiri hooldamise kord muutub selgemaks
"Kokkuleppe järgselt hakkavad pooled hooldama enda territooriumil asuvat piiririba ning piirimärke. Seni pole eraldiseisvat hooldamise korda riikidevahelise lepinguga määratletud olnud, seega on kokkuleppe puhul tegemist olulise teetähisega riigipiiri hooldamise korra selgemaks muutumisel. Riigipiir on riigi iseseisvuse tunnus ja seetõttu on ka tähtis, et see oleks hästi hooldatud, nähtav ja eristatav," märkis siseminister Mart Helme.
Riigipiiri senine hooldus toimus 1993. aasta riigipiiri taastamise lepingu alusel, mille kohaselt hooldasid pooled seda osa piirist, mille nad välja ehitasid. Sellest tulenevalt hooldas Eesti piiririba ja piirimärke mõlemal pool riigipiiri umbes 170 km ulatuses.
Siseministri sõnul on võrreldes seni kehtinud korraga uudne Eesti ja Läti poole esindajatest koosneva ühiskomisjoni loomine. "Komisjoni ülesandeks saab hinnangu andmine sisepiiri üldisele korrashoiule ning otsuste tegemine olukorra parendamiseks," märkis Helme.
Ühtlasi lõpetatakse 1994. aastal sõlmitud piiriesindajate tegevust käsitlev kokkulepe.
Kokkuleppe allkirjastamine on planeeritud 2020. aastal toimuval Balti riikide siseministrite kohtumisel.
Riigipiiri hooldus seisneb piiriveekogude kallaste ja piirimärkide korrashoius, piiriribalt võsa eemaldamises ja heina niitmises ning kahjustunud või hävinenud piiripostide asendamises ja remontimises.
Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitleva kokkuleppe eelnõu pole tarvis Riigikogus ratifitseerida. Samuti pole kokkuleppe rakendamiseks vaja muuta Eesti seadusi ning kokkuleppe rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid.