Eelmisel aastal hukkus tööõnnetustes 15 inimest

Ehitustööd. Foto on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Esialgsetel andmetel juhtus eelmisel aastal Eestis 4117 tööõnnetust. 15 juhul lõppes õnnetus tööpostil surmaga. 

Tööõnnetusterohkeim sektor on metallitööstus. Maakondlikult toimus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, teatas tööinspektsioon. Mullu toimus Eestis 4117 tööõnnetust, millest 3014 olid kerged, 1087 rasked ning 15 lõppesid töötaja surmaga.

132 tööõnnetuse asjaolud on veel selgitamisel. Varasema aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv langenud, ent tegemist on muudatusega andmete kogumisel. Möödunud aasta jaanuarist tuleb tööinspektsiooni teavitada vaid nendest kergetest tööõnnetustest, millega kaasnes töötaja töövõimetuslehel viibimine.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on töökeskkond Eesti ettevõtetes tervikuna liikunud veidi paremuse poole ning soovitakse ja osatakse riske hinnata. "Suurtest muutustest Eesti töökeskkonnas paraku raporteerida ei saa. Raskete tööõnnetuste arv on jäänud sisuliselt samaks kui aasta varemalt. Rahul ei saa olla asjaoluga, et möödunud aastal kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Kui liita siia juurde 11 inimest, kes surid töökohal valdavalt terviserikke tõttu, oli eelmine aasta meie töötajaskonnale päris ränk," ütles ta.

"Suurem tähelepanu riskide maandamisele ning korrapärane tervisekontroll aitab hoida meie töötajate töövõimet ja seeläbi ka meie ettevõtete tervist," lisas Maripuu.

Kui tööõnnetusterohkeim oli eelmisel aastal taaskord metalltoodete sektor, siis kõige vähem tööõnnetusi juhtus kalanduses. Valdkondade vaates on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses, avalikus halduses ning puidutööstuses. Maakondlikult juhtus enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Välisriikidest juhtus enim tööõnnetusi Eesti töötajatega Soomes.

2018. aastal juhtus Eestis 5167 tööõnnetust, millest 4037 olid kerged, 1119 rasked ning 11 lõppes töötaja surmaga.