Ülle Juht: Kultuur parandab elukeskkonda

Ülle Juht

FOTO: Erakogu

Haldusreformist on möödunud mõni aasta ning on üsna loomulik, et muu hulgas antakse hinnanguid reformi mõjudele – ka kultuurivaldkonnas. Eks oleme meiegi Valga valla kultuurivedajatega teemat nii isekeskis kui ka vallajuhtidega arutanud ja analüüsinud. Igapäevategevus toimib, traditsioonilised ja kohalikku identiteeti kandvad algatused kestavad. Sädeinimesed on hakkamist täis. Näiliselt polegi justkui miski muutunud. Kuid siiski!

On teada, et paigalseis on pigem tagasiminek. Sestap tulebki mõtetes teha vahel restart, et värske ja uudne mõttelõng veerema hakkaks. Tuleb mõelda suuremalt kui seni ning julgeda muuta ja riskida. Kahtlemata tuleb muutusi teha mitte muutmise kui protsessi pärast, vaid selleks, et tulemus olek uudne ja senisest huvitavam.

Täiesti inimlik on, et muutuste ja riskidega kaasnevad ka eksimused. Ei eksi ainult see, kes midagi ei tee. Seega on ka eksimine hoopis edasiviiv.

Huvitegevuse parema kättesaadavuse ja võimaluste mitmekesistamise nimel oleme Valga kultuurikeskuses huviringide tegevust laiendanud valla piires ka keskusest eemale. See tähendab, et vajaliku arvu huviliste korral saab ringide tööst osa võtta väljaspool keskust ning selleks läheb õpetaja õpilaste juurde, mitte vastupidi. See toimib. Ainuke oluline murekoht on õpilaste vähesus, aga see on kahjuks üleriigiline tendents.

Et kultuuriteenuseid mitmekesistada ja neid kvaliteetsemaks muuta, oleme väga aktiivselt reklaami teinud. Peame võtma omaks suhtumise, et kultuuriteenuse müük on sama oluline ja vajalik kui iga teise toote või teenuse müük. Loome ja müüme käsikäes.

Pole paika ega kohta meie väikeses riigis, kus ei korraldataks ega loodaks midagi ägedat, põnevat ja originaalset. Kuidas sellest aga teavitada praegust ning potentsiaalset külastajat, kuidas elanikkonda teemaga kursis hoida ning kuidas ja millega eristuda – see on võtmeküsimus. Leidlikkus, operatiivsus, nutikus. Eesmärk on jõuda inimeseni.

Kultuurikalendri, tähtsündmuste ja valla traditsiooniliste tunnustusürituste plaanimisel jälgime, et ka väljaspool keskust toimiks võimalikult mitmepalgeline ja eri sihtrühmadele mõeldud tegevus, kasutades rotatsioonimetoodikat. See teema on tähtis kogu maakonna mastaapi silmas pidades.

On teada tõde, et paigalseis on pigem tagasiminek. Sestap tulebki mõtetes teha vahel restart, et värske ja uudne mõttelõng veerema hakkaks.

Mitut üritust samale ajale pole mõistlik kavandada, sest see raiskab ressursse ja viitab kas pahatahtlikkusele või nõrgale planeerimisoskusele. Mõistlikust plaanist võidavad kõik. Esmalt küll korraldajad, aga eelkõige ikka külastajad, kes ei pea seisma valiku ees, kuhu minna ja kuhu minemata jätta. Eesmärgiks on võetud muuta kohalik elukeskkond atraktiivsemaks ning jagada kultuuri fookuses häid emotsioone laialdasemalt ja anda eluolule värskust.

Praegu oleme olukorras, kus mõni aasta tagasi toiminud kolmest arendus- ja juhtimistasandist on alles jäänud kaks: riiklik ja kohaliku omavalitsuse tasand. Kõne all ikka kultuurivaldkond.

Valdades tegutsevad kultuuri- ja rahvamajad. Teeme kõik selleks, et säilitada sealne sisu ja mitmekesisus. Suheldes kolleegidega teistest maakondadest, tuleb kahjuks tõdeda, et mitte kõik omavalitsused ei väärtusta kultuuri võrdselt teistega, vaid hoitakse kulusid kokku just kultuurivaldkonna arvelt.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on aga elanikkonnale teenuste pakkumine kõikides valdkondades. See, kuidas omavalitsus sellega toime tuleb, näitab selgelt juhtkonna eelistusi, oskust ja tahet. Olen siiralt rõõmus ja rahul, et Valga vallavalitsus vaatleb ja käsitleb kultuurivaldkonda võrdväärsena teistega ning lähtub tasakaalustatud arengu põhimõtetest.

Teine on riiklik tasand. Kõige olulisem lüli on siin kultuuriministeerium, kes arendab ja suunab riigi kultuuripoliitikat.

Eesti kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Nii ütleb ministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022. Kokkuvõtvalt globaalsem lähenemine, arvestades kogu riiklikku tellimust ja huvi.

Kõik sädeinimesed peaksid tunnetama, et neid on kaasatud, nendega on arvestatud ja nende arvamus on otsustajatele tähtis.

Praegune olukord näitab, et kultuuri arenguga on seotud vaid kaks tasandit. Kas oleme rahul sellise olukorraga? Kui ei, siis mis puudub täielikust õnnest? Vastus on lihtne ja lakooniline, kuid sisult ülioluline: puudub kolmas, keskmine tasand.

Lihtsalt ja piltlikult öeldes tasand, mis seob kokku kohaliku ja riikliku tasandi.

Koostöövorm, millest jutt, peaks kujunema vastastikusel soovil kolme osapoole vahel: omavalitsus, rahvakultuuri keskus ja ministeerium. Nimetada võiks selle kultuuri nõukojaks, ümarlauaks või foorumiks – see on juba maitse küsimus.

Olen rõõmus ja tänulik, et kultuuriministeeriumi esindus koos rahvakultuuri keskusega külastas läinud aastal kõiki maakondi. Ülevaate saamiseks kogu võrgustikust oli see väga vajalik. Kohtumisel sai selgeks, et mõtted liiguvad samas suunas ning koostöösoov on kolmepoolne.

Mõistame, et iga muudatus ja uus otsus nõuab aega. Väga loodan, et aasta 2020 loob selle võimaluse. Olgu see siis minu tagasihoidlik uusaastasoov.

Kõige olulisem on asjaolu, et kultuuri arendav ja sellega tegelev kultuurijuht ning kõik sädeinimesed tunnetaksid, et neid on kaasatud, nendega on arvestatud ja nende arvamus on otsustajatele tähtis. Tõhus ja sisuline koostöö annabki otsustajatele väärtusliku aluse kultuuripoliitika kujundamiseks ja seaduste loomeks.

Kultuur, nagu teisedki eluvaldkonnad, muutub kogu aeg. Uue ajajärgu märksõnad on digilahendused, nutikad ideed, ajast ees olemise oskus ja motiveeritud meekonnad. Tulevik tuleb just selline, nagu me kõik koos seda kujundame.

Laskem mõtted lendu!

Tagasi üles