Kriis ei tekkinud tühja koha pealt. Mul on kurb olnud aasta jooksul Valgast jälgida, kuidas Tartus püütakse lahutada kliinikumi arstiteaduskonnast. See, mis pärast seda lahutamistehet järele jääb, ei ole enam Tartu ülikooli kliinikum (rõhk sõnal ülikooli), vaid tavaline linnahaigla. Planeeritavaid muudatusi, millest mõned võivad olla ka asjakohased, näiteks tähtajalised juhtimislepingud, on saatnud juhatuse esimehe imperatiivne ehk käskivas kõneviisis retoorika ja hägusus kriitilistes detailides. Domineeriv monoloog on summutanud usaldusliku diskussiooni ja tekitanud trotsi nii akadeemilises sfääris kui väljaspool seda. Mitmeid väärtuslikke inimesi on hiljuti kliinikumist lahkunud ja küllap neid läheb veel, kui olukord ei parane.
