Mind ajendas kirjutama 13. jaanuari Lõuna-Eesti Postimehes ilmunud kommentaar «Putini pidu Tartus». Nõustun autori järeldustega seoses Putini võimaliku visiidiga Tartusse.
Oliver Loode: Putinit poleks pidanud Tartusse kutsuma
Põhjuseid tema mittekutsumiseks on aga veelgi, sealhulgas Putini positsioon rahvusvahelise õiguse ja korra õõnestajana, mistõttu ta ei tohiks väärida Eesti Vabariigi presidendi isiklikku, ja veel Kremlis edastatud kutset.
Mis aga puutub Putini võimalikku ettekandesse maailmakongressi avapäeval 17. juunil Eesti Rahva Muuseumis, siis on küllalt tõenäoline, et sealt ei kuule me vaid kiidulaulu Venemaa soome-ugri rahvaste heast käekäigust, vaid ka lauskriitikat Eesti riigi keele- ja rahvuspoliitika kohta setode ja võib-olla ka teiste etniliste rühmade suunal. Ning kõige tipuks mängib Kremli propagandamasin selle lühivisiidi ühemõtteliselt Putini suureks geopoliitiliseks võiduks.
Tõsi, maailmakongresside reglement näeb vormiliselt ette riigipeade kutsumist, kuid kusagil ei ole nõuet, et seda peaks tegema personaalselt riigipeade kohtumisel, nii nagu seda tegi meie president Kaljulaid Kremlis. See oli juba teatav aktivism. Nüüd on peamiselt Putini orkestreerida, millal ja kuidas oma sõjahelikopteril Tartus maanduda ja Eesti Rahva Muuseumisse sportlikul sammul marssida, kust siis mõne aja pärast kerge irvega lahkuda, võttes kopteriga suuna tagasi Pihkva dessantdiviisi poole. Kindlasti saab olema efektne vaatepilt.