Valeraha veskid jahvatavad aeglasemalt

Kaheeurone münt. Foto on illustratiivne. Foto: Eesti Pank

Kui sellega oleme harjunud, et aeg-ajalt kuskilt mõni võltsitud kupüür välja ilmub, siis eelmine aasta oli omapärane selle poolest, et Lõuna-Eestist saabus ridamisi teateid võltsitud kaheeurostest müntidest.

Seni viimane taoline teade laekus politseile 18. detsembril. Toona avastati võltsimistunnustega kaheeurone Valgas Transpordi tänaval asuvast ettevõttest.

Septembris tuli sellelaadseid juhtumeid ette kolm. 4. septembril avastati võltsimistunnustega 2-eurone Valgas Viljandi tänava kaupluses, 17. septembril Võrus Kooli tänava ettevõttest ja 26. septembril Rõuge valla kauplusest.

Kokku laekus Lõuna prefektuuri teeninduspiirkonnas asuvast kuuest maakonnast politseile 86 valerahateadet. Suurem osa ehk 52 pärines Tartumaalt. Võrumaalt tuli taolisi teateid 10, Valgamaalt 8 ja Põlvamaalt 2. «Kõikidest Lõuna-Eesti teadetest enam kui veerandil ehk 34 juhul oli tegu võltsimistunnustega müntidega,» täpsustas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Ragne Keisk.

Politseini on jõudnud isegi mõni võltsimistunnustega 200- ja 500-eurone.

Kokku laekus mullu politseile üle Eesti pea 480 valerahateadet, neist 18 protsenti pärines Lõuna-Eestist. «Võrreldes varasemate aastatega on teateid valerahast oluliselt vähemaks jäänud,» tõdes Keisk. Tema sõnul on sellel kolm olulisemat põhjust.

Esiteks on tõusnud inimeste teadlikkus ja tähelepanelikkus sularahaga arveldamisel. Teiseks on väga paljud kaupmehed soetanud korralikud sularaha kontrollimise seadmed ning uuendanud neis kasutatavaid programme. Kolmandaks on maksu- ja tolliamet riiki saabuvatest postisaadetistest tuvastanud üksjagu valeraha ning välistanud seeläbi selle ringlusesse jõudmise.

«Kõige rohkem jõuab politseini teateid 50-euroste pangatähtede võltsingutest,» rääkis Keisk. Politseini on tema sõnul jõudnud isegi mõni võltsimistunnustega 200- ja 500-eurone, kuid need on tõesti harvad juhtumid, sest sedavõrd suuri rahatähti teenindavas sektoris iga päev ei liigu.

Keisk rõhutas, et kui inimene avastab võltsimistunnustega kupüüri, peab ta sellest kohe politseile teada andma. Kui valerahast püütakse vabaneda ehk teisisõnu püütakse näiteks sellega kusagil maksta, on tegemist juba kuriteoga.

POLITSEI SOOVITAB

On kolm lihtsat võimalust kontrollida rahatähtede ehtsust:

• Katsu: rahatähe paber on krobeline ja tugev. Sõrmedega katsudes on tunda, et kohati on trükivärv tihedam. Müntide puhul tuleb pingsalt vaadata metallile sisse pressitud trükki ning jälgida, et münt oleks tervik ega koosneks kahest kokku pandud poolest.
• Vaata: pangatähte vastu valgust hoides on näha vesimärk – akna või värava motiiv ja nimiväärtuse kujutis –, turvaniit ja katkendlik number.
• Kalluta: õige pangatähe esiküljel asetseval hologrammil ilmub seejuures nähtavale muutuv kujutis ja akna või värava kujutis. Tagaküljel on kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurone) või muutuva värviga nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500-eurone).

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet