Alkohol niidab keskealisi mehi

Erinevad alkoholsed joogid. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Möödunud aasta oli päästeametile mitme näitaja poolest heas mõttes rekordiline: tulekahjude ja veeõnnetustes hukkunute arvud olid läbi aegade väikseimad. Samas varjutab aastat traagiline Ihaste tulekahju ning asjaolu, et aasta jooksul hukkus tulekahjudes neli last.

Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 43 ning veeõnnetustes 36 inimest, kusjuures uppunute arv oli läbi aegade väikseim. Ka tulekahjude, sealhulgas hoone-, kodu- ning metsa- ja maastikutulekahjude arvud oli taasiseseisvunud Eesti väikseimad.

Silma paistab hukkunute puhul alkoholijoove: 79 hukkunust 51 olid joobes või joobekahtlusega. «Kasvanud on joobes hukkunute osakaal ning ka keskmine joobeaste. Tules hukkunute keskmine joove oli eelmisel aastal keskmiselt 2,94 promilli, kõrgeim suisa 4,9. See on väga murettekitav tendents. Eksperdid prognoosisid, et alkoholiaktsiiside langetamine toob kaasa alkoholi tarbimise tõusu ning tundub, et prognoosisid õigesti,» nentis päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Tules hukkunutest 27 olid täiskasvanud mehed, 12 naised ning neli lapsed, kõik 7-aastased või nooremad. Möödunud aastal hukkus suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes vähemalt 19 inimest 43st. Kusjuures hooletu suitsetamise osakaal tulekahju põhjusena on võrreldes eelmise aastaga suurenenud nii hukkunute kui ka vigastatute puhul. Kõik suitsetamise tagajärjel hukkunud olid ka alkoholijoobes.

Uppumiste profiilis on toimunud muudatus. «Kui varasemalt oli tüüpiline uppuja noor uljaspea, siis nüüd on see 50+ vanuses mees, kes kukub või komistab kraavi, lompi või isegi purskkaevu. Kui keskmine joove on ligi 3 promilli, võib ka väikseim lomp saada saatuslikuks,» nentis Tammearu.

Vingugaasi tõttu sai kannatada vähemalt 60 inimest, nende hulgas 7 last. Ahjusiibri liiga varane sulgemine põhjustas vähemalt ühe eaka inimese surma ning 19 inimesele terviseprobleeme. Vähemalt ühel juhul põhjustas ahjusiibri liiga varane sulgemine eaka inimese surma.

«Mitmel juhul kutsuti päästjad kohapeale, sest kiirabil hakkas kaasaskantav vingugaasiandur tööle kui patsienti külastati. Kui kiirabitöötajal seda seadet kaasas poleks olnud, oleks võinud vingugaas üldse tuvastamata jääda, kuna alati ei põhjusta vingugaas ägedat mürgistust, vaid väiksemate kontsentratsioonide puhul ägenevad kroonilised terviseprobleemid. Seetõttu on ka keeruline probleemi ulatust määratleda,» nentis Tammearu.

2019. aastal toimus 660 kodutulekahju, millest ligi veerand sai alguse elektrist, kusjuures elektri osatähtsus kodude tulekahjude tekkepõhjusena on kasvanud. Elektriga seotud tulekahjudes hukkus üheksa inimest, ühegi seetõttu hukkunud inimese kodus ei olnud suitsuandurit. Peamiselt on probleeme kodumasinate ja juhtmestikega, mis on vananenud, samuti tehakse omal käel elektrisüsteemi parandustöid.

Tagasi üles