Politsei eest põgenemisi tuleb ette ka Lõuna-Eestis

Kolme hukkunuga liiklusõnnetus Saaremaal on liiklusohutuse teravalt tähelepanu keskmesse tõstnud. Antud juhul oli õnnetuse juures lisaks sõidukijuhi rängale joobele oluline roll ka asjaolul, et suurel kiirusel maanteel kihutanud mees eiras politsei peatumismärguannet.

Kagu patrullitalituse juht Madis Soekarusk tunnistas, et juhtumeid, kus liiklusrikkuja politsei eest põgeneb, tuleb paraku ette ka Lõuna-Eestis. Mullu leidis Valgamaal aset lausa neli taolist juhtumit, Võrumaal oli neid kaks ja Põlvamaal üks.

«Põgenejatest enamik on noored mehed. Tavapäraselt on põgenemise põhjus joove või juhtimisõiguse puudumine,» tõdes Soekarusk.

Ei hoolita endast ega teistest

Reeglina põgenevad tema sõnul politsei eest need, kellel on välja kujunenud liiklusohutusele vilistav suhtumine. «Neil on seepärast tavaliselt ka juba olnud kokkupuuteid politseiga. Karistuse hirmus kiirendatakse, püütakse põgeneda ja pannakse ohtu kõik süüta kõrvalised. Samamoodi on põgenemine ohtlik juhile endale, sest õnnetusse satub enamasti just põgeneja ise.»

Mullu aprillis eiras Põlva vallas politsei peatumismärguannet ja sõitis eest ära üks mootorrattur. Politseil õnnestus ta peatada. Selgus, et registreerimata rattal oli 19-aastane noormees, kel puudus juhtimisõigus. Rikkumise järel võttis politsei mootorratta kui vahendi, millega rikkumine toime pandi, enda juurde ajutiselt hoiule ning menetluses määrati mehele karistuseks rahatrahv.

14-aastane põgenik

Mais eiras Otepää vallas politsei peatumismärguannet vaid 14-aastane poiss, kellel puudus juhtimisõigus, ka ei olnud tema juhitud sõiduk läbinud tehnokontrolli. Poisile määrati menetluses rahatrahv.

Oktoobris tuli taolisi juhtumeid ette lausa ridamisi. Valgas eiras politsei peatumismärguannet sõiduautot BMW juhtinud 31-aastane mees, kel tuvastati pea pooleteisepromilline alkoholijoove. Mehelt võeti juhtimisõigus üheksaks kuuks ning talle määrati karistuseks rahatrahv.

Samal kuul eiras Otepää vallas politsei peatumismärguannet ja sõitis eest ära põllule maastur, mille juht hülgas auto ja põgenes. Selle juhtumi uurimine on veel pooleli.

Võru vallas eiras politsei peatumismärguannet BMW, mille juht kaotas masina üle kontrolli ning sõitis teelt välja, kus auto rullus üle katuse. Juht põgenes autost ning sündmuskohal teda ei tabatud, mistõttu puudus võimalus juhi kainuse kontrollimiseks.

Uurimise käigus aga tuvastati, et autoroolis oli 25-aastane naine, kellel puudus juhtimisõigus. Sõiduk läks mahakandmisele ning naisele määrati karistuseks rahatrahv.

Antslas eiras aga politsei peatumismärguannet 24-aastane mees, kes Volkswagen Passatiga korrakaitsjate eest põgenes.

Siiski saadi sõiduk pidama. Selle roolis oli 24-aastane mees, kel puudus juhtimisõigus. Kohus mõistis mehele karistuseks rahatrahvi.

Viimane juhtum detsembrist

Värskeim politsei eest ärasõitmise juhtum pärineb detsembrist. Siis sai politsei teate, et Valga linnas istus joobetunnustega mees autorooli hoolimata sellest, et teda püüti takistada.

Politsei leidis sõiduki üles ning andis sellele Valga vallas peatumismärguande, kuid juht sõitis esiti eest ära. Tema tabamisel ilmnes, et tegu oli 33-aastase mehega, kel tuvastati ligi pooleteisepromilline alkoholijoove. Karistust mehele veel määratud pole.

Soekarusk rõhutas, et kui politsei peatumismärguannet eirata, on see asjaolu, mida karistuse määramisel alati arvesse võetakse: karistus tuleb oluliselt rangem kui kohe peatudes ja toimepandud teo eest vastutus võttes.

Olenevalt konkreetsest olukorrast ja ohust võib politsei põgenevat sõidukit sundida peatuma teele visatud rehve lõhkuva «siiliga», relvast rehvi lasu tehes, politseisõidukitega põgenejat peatuma sundides, tema autot rammides või muul moel.