Pool sajandit samas koolis jäi seljataha

Austusest isa vastu Ene Mähar koduaeda paigaldatud nimelisel pingil üldjuhul ei istu. Foto: Mati Määrits

Äsja Kultuurkapitali elutööpreemia vastu võtnud Ene Mähar ütleb, et on terve elu olnud kass, kes kõnnib omapäi. See oli tal ammu plaanis, et kui 2019. aasta 8. septembril 50 aastat koolis täis saab, on raamatukoguhoidja tööga kõik.

Kas tõesti möödusid kõik need 50 aastat Viluste koolis?

Isegi rohkem, sest ka õppisin seal. Keskkooli lõpetasin Räpinas, kus sain ka 8-klassilise kooli saksa keele õpetaja kutse. Pärast keskkooli oli mul lausa kolm tööpakkumist, aga ma ei tahtnud õpetajaks minna. Ülikooli ma sisse ei saanud ning siis tegigi Viluste kooli direktor ettepaneku asendada lapsepuhkusel pioneerijuhti. Tegin seda tööd 16 aastat. Samal ajal andsin saksa keelt ja vajadusel teisigi tunde.