Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
/nginx/o/2020/01/16/12876446t1h037e.jpg)
Rajateeleliku otsekohesusega – kõigepealt ma soovitaksin iseennast – andis Urmas Tali 2004. aastal Tartu võrkpallimeeskonnale parasjagu peatreenerit otsinud Alari Jõesaarele teada, kes võiks tartlased järgmistele võitudele juhtida. Taaralinlastel ei tulnud tema valikut kahetseda, nagu hiljem ka pärnakatel, virulastel ja viimati saarlastel, kelle vollemeeskonda on võrukas Urmas Tali (49) viimase 15 aasta jooksul kuldsete karikateni tüürinud.
«Kas sa tõesti ei tea?» prahvatab Urmas Tali, kui palun täpsustada, kuidas tollal 34-aastasest Võru noortetreenerist 2004. aastal Tartu võrgumeeskonna peatreener sai. «Tartu otsis treenerit, meil oli Võrus lätlane [meeskonna mängiv treener Vitali] Birjukov ja Jõesaar küsis, mida ma arvan, soovitan teda või mitte. Mina soovitasin iseennast.»