Petserimaal leidub siiani Eesti aja jälgi

Kirilli ja Mefodiuse nimeline kirik Jurjevskaja uulitsal ehk Tartu tänaval, kohas, kus hulk aastaid asus päris suur Vene sõjaväeosa. Kirikuid on Petseri linnas kuus: kolm neist linnas ja kolm kloostri territooriumil. Lisaks teadaolevalt kolm tsässonat ehk palvemaja. Väikest Petserit võib nimetada mitte üksnes kloostrilinnaks, vaid ka kirikute linnaks. Foto: Ilmar Vananurm

Sügisel sain mitu korda käia Petseri-tagustes metsades. Seenel ja kuremarju korjamas. Ühel päeval oktoobri hakul sõitsime Liivamäe raudteejaama kanti. Sinna, kus jaamahoonele vene tähtedega kirjutatud Liivamäe.

Leidsime toona kõigest mõne haavapuraviku, kukeseeni pisut rohkem ning paarkümmend pilvikut ehk makesiint. See-eest korjasime ühest läbisõtkutud soost veel päris korraliku noosi jõhvikaid ehk kuremarju.

Petseri-tagustes metsades lageraieid ei silmanud. Metsad on riiklikud ning ahne eraomaniku käsi pole neid rahaks vahetanud. Kahjuks pidin tõdema, et kus marjuliste või seeneliste auto seisnud oli, sinna jäi maha klaas- ja plastpudeleid ning võileivapabereid. Isegi olmeprügi oli kauni metsa alla heidetud. «Meil saaks erametsa omanikult sellise lagastamise eest haavlid persse!» ütlesin kaaslastele.