/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/24/7806984t1hd639.jpg)
Põlva, Võru ja Valga maakonna teedel pandi mullu kirja 782 liiklusõnnetust metskitsedega, kellest paljud hukkusid kas kohapeal või hiljem metsas.
Lõuna-Eesti maanteed neelasid sadade metskitsede elu (1)
«Eelkõige on see seotud metskitse kõrge arvukusega, aga ka liiklusintensiivsusega meie teedel,» ütles Eesti jahimeeste seltsi ulukiõnnetuse ekspert Urmas Salmu. «Samas on selgelt näha, et aasta lõpus, tänu suurele küttimismahule, liiklusõnnetuste arvu kasv aeglustus.»
2019. aastal fikseeriti Eestimaa teedel kokku 4885 liiklusõnnetust metskitsedega, mis oli kümnendiku võrra suurem kui eelneval aastal. Sealhulgas Põlva maakonnas juhtus 339, Valga maakonnas 211 ja Võru maakonnas 232 liiklusõnnetust, milles kannatajaks pooleks oli metskits.
Jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on 2019.-2020. jahiaasta küttimismaht Eesti ajaloo suurim – 31 619 isendit. «Jahipidamise eesmärk on ulukiarvukuse reguleerimine vähendamaks ulukikahjusid, -haiguseid ja liiklusõnnetuste arvu,» ütles Korts. «Tahaks loota, et tänu intensiivsele küttimisele suudame metskitsede õnnetuste arvu edaspidi vähendada.»
Enim kokkupõrkeid on fikseeritud varahommikul ja hommikupoolikul ning hilisõhtul. Teistest ulukitest oli maanteedel põtrade hukkumisi 219, lisaks 18 juhtumit, kus põder sai ilmselt vigastusi, aga jooksis ära metsa. Kirjeldatud hukkumistest toimus 27 raudteel. Huntidega toimus 3, hirvede ja karuga 10, ilvesega 6 liiklusõnnetust. Metssigadega juhtus 103 liiklusõnnetust ning õnnetuste arv püsis jätkuvas langustrendist.