Siim Saavik: ilmataat hävitab rahvussporti

Kuulsast käibefraasist «ega tali taeva jää» on saanud pigem küsimus: ega tali taeva jää? Foto: Arvo Meeks

Eesti professionaalse suusatamise hääbumisega võib haihtuda ka ala harrastajate arvukus. Mitte et suusahuvilisi radadele ei jätkuks. Neid on niivõrd palju, et ei mahuks sõitmagi. Hoopis sellepärast, et suusarajale jõudes pole mõtet suuski alla panna. Lund ju pole.

Tehvandi spordikeskuse kodulehelt vaatab vastu teade: «Soojakraadid ja vihmasajud on sulatanud suusaraja või muutnud selle väga jäiseks ja suusatada ei ole enam võimalik.» Piisavate miinuskraadide tulekul lubatakse küll kohe lumekahurid huugama panna, kuid kas need külmakraadid ka talvepealinna kohale jõuavad, on raske öelda. Jaanuari ilmaprognoos selleks igatahes lootust ei anna.

Tegu on aga kogu Eesti probleemiga. Kuulsast käibefraasist «ega tali taeva jää» on saanud pigem küsimus: ega tali taeva jää? Siia võiks lisada veel teise küsimuse, mis viimastel aastatel samuti populaarseks saanud: «Kas Tartu maraton toimub?» Vastuseid neile küsimustele ei tasu vähemalt praegu ootama jääda.

Mulle tundub, et murdmaasuusatamisest saab vähemalt Eesti kontekstis jõukamate hobi. Nemad sõidavad talvemõnusid nautima sinna, kus küllaldaselt lund ja külmakraade. Need, kes spordireisi luksust endale lubada ei saa, jooksevad suusakeppidega murul või sõidavad rullsuuskadega asfaldil. Minul seisavadki paar aastat tagasi jõuluvanalt saadud suusad garaažis. Lund – seda looduslikku – nägid nad viimati natukene vähem kui aasta tagasi.

Kuulsast käibefraasist «ega tali taeva jää» on saanud pigem küsimus: ega tali taeva jää?

Lihtsate tervisesportlaste baasi ei aita hoida seegi, kui Eesti peale kokku suudetakse kunstlumega katta paar tähtsamat kilomeetrist tervisespordirada. Esiteks asuvad need üldjuhul elukohast mitmekümnete kilomeetrite kaugusel ja sinna jõudmine võtab juba oma lõivu. Teiseks aga võib kohapeal avaneda pilt, kus kilomeetrisel ringil siblib üheskoos sada professionaalset suusatajat ja teine sada harrastajaid. Proovi siis seal oma viltuse tehnikaga kulgeda, kui iga paarikümne meetri tagant keegi sinust õlamüksuga mööda tuiskab.

Selle taustal teeb muret seegi, kas meil ikka sirgub peale tulevasi Veerpalusid ja Šmigune. Kui edasijõudnud noored saavad käia välismaal lumelaagrites, siis mõne kuu suusa­trennis käinud nooruk vaatab, et mida ta ikka kuiva ettevalmistustrenni teeb ja läheb mängib parema meelega hoopis jalg- või korvpalli.

Nii võibki nentida, et suusatamise käekäigu üheks tähtsamaks otsustajaks saab eelkõige ilmataat.