Maarius Suviste: rahvateater volikogus

Maarius Suviste 

FOTO: Arvo Meeks

Hiljutine X valla volikogu istung oli lõpuks ehk piltlikult öeldes eesriide langemise aegu mõnegi kohalolnu hinnangul kohati enamatki kui rahvateatri komöödiatükk. Kunstilises võtmes tõusude ja mõõnade, käänuliste teemaarenduste ning keeruliste inimtüüpide ja põnevate karakterite eestvedamisel kulgenud etendus venis nelja ja poole tunniseks.

Ei saa öelda, et istung oleks olnud algusest lõpuni ühes võtmes ja monotoonses rütmis. Nagu heas teatritükis ikka, oli lõbusamate vahepalade seas ka tõsiseid pöördeid, olgu selleks volikogus näiteks eelarve vastuvõtmine või mõne olulise korra kehtestamine.

Ent mida rohkem lõpu poole, seda lõbusamaks läks. Volinikud jagasid üksteisele pärleid, mis vääriksid ülestähendusi.

Järgnevalt valik rahvaesindajate tsitaate, mis leidsid kasutamist istungilaua ümber või eravestluses. Välja on jäetud isiklikud solvangud ja pettumuslikud ütlemised, mida öeldi ukse taga.

Keegi võiks võtta kätte ja kirjutada volikogust teatrilavale Gogoli ainetel tänapäevase uusversiooni «Surnud hinged II».

«Nii pika monoloogi peale läks mul juba küsimus meelest ära, mida ma küsida tahtsin.» Mõne aja pärast samalt saadikult uuesti: «Mul läks juba jälle meelest ära.»

«Kuhu ta kadus?! Ah, ta on seal.»

«Sa ei pea kolme küsimust küsima, aga võid.»

«Kaua võib?!»

«Palun, ära sina enam küsi.»

«Aitab. Sinu limiit on täis.»

«Pane sõrm suu vastu!»

«Oot-oot, mida asja nüüd!?»

«Ära karju!»

«Mina ei karju, mina ütlen.»

«Nii lõbus pole juba tükk aega olnud.»

«Ma ei saa aru, millises asutuses ma praegu viibin.»

«Ärme seda klounaadi rahvale tee!»

Kõige tipuks tõstis istungi juhataja (näitejuht?) kaks kätt püsti ja ütles: «See on poliitiline show

Eks ta ole – peaasi kui publik soojalt vastu võtaks. Nutta või naerda? Või teha mõlemat?

Aga ega sellega tuurile ei ole mõtet minna. Kui üldse, siis ühel külateatrite festivalil oleks taidlusseltsina volikogufolkloori edendamiseks ehk lööki küll. Küsigu või selle tarbeks hüvitist ja toetust, sõidukompensatsioonist rääkimata.

Ah et miks tsitaadid on välja toodud? Miks mitte selleks, et keegi võiks võtta kätte ja kirjutada volikogust teatrilavale Gogoli ainetel tänapäevase uusversiooni «Surnud hinged II».

Tagasi üles