Meelevaldsed järeldused teevad Ala koolile liiga

Ala põhikool Foto: Arvo Meeks

Ala kooli esindajad avaldavad nördimust nende hinnangul pealiskaudsete hinnangute üle, mis kõlasid kooli kohta Tõrva vallavolikogu viimatisel istungil.

Ala põhikooli töötajad ja õpilased on sügavalt nördinud Lõuna-Eesti Postimehes 17. jaanuaril avaldatud artiklis «Ala kooli ähvardab sulgemine» esitatud valeväidete üle.

Kuna autor kajastab oma artiklis Tõrva volikogus 14. jaanuaril esitletud valla hariduse arengukava, ei saa me talle süüks panna istungil kuuldud esinejate sõnavõttude vahendamist, kuid oleksime oodanud huvi kuulata ära ka teine osapool olukorras, kus ühest Tõrva valla haridusasutusest on loodud võimendatult negatiivne pilt ehk sünge mulje.

Soovime siinkohal avaldada oma versiooni 10. detsembril toimunud Helina Kibari külaskäigust Ala kooli ning esitada vastulaused tema väidetele, mis ajakirjaniku vahendusel on lehte jõudnud.

Külaskäik kestis umbes pool tundi, mille jooksul käidi koos direktori kohusetäitja ja endise abivallavanema Andres Aganiga koolimajast lihtsalt kiiresti läbi. Ometigi suutis Kibar selle aja jooksul tuvastada, et meie «õpikeskkond ei vasta nüüdisaegsetele ootustele».

Eeskätt soovime aga teada, miks ei kehti Ala koolile omavalitsuste ühinemislepingus olev punkt, et olemasolev koolivõrk säilib.

Ala kooli klassiruumid ei jää oma avaruselt alla Ritsu kooli omadele, samuti pole need remontimata ega räämas.

Kõikides õpperuumides saab õppida nüüdisaegselt: on võimalik õpilaste töökohti ümber paigutada vastavalt individuaal- või rühmaõppe vajadustele, kasutame nii avatud klassiruumi kui ka ümberpööratud klassiruumi meetodeid; kõikides ainekabinettides on olemas tänapäevased esitlusvahendid audiovisuaalsete õppevahendite ja -materjalide kasutamiseks; on olemas arvutiklass ja nutitahvlid õppetöö mitmekesistamiseks.

«Õpilastega ei õnnestunud töögrupil koolis vestelda, sest keegi polevat vaevunud vastama. Kibari sõnutsi istusid lapsed telefonis ja lihtsalt ei kontakteerunud nendega. /---/ Mitu Ala kooli õpetajatki olevat vestlusest keeldunud.»

Meile teadaolevalt ei pöördunud Helina Kibar oma külaskäigu ajal ühegi õpilase ega õpetaja poole sooviga vestelda Tõrva valla arengukava teemal. Viisaka suhtluse esmaseks reegliks on meie hinnangul see, et niivõrd oluliseks vestluseks lepitakse eelnevalt kokku nii kuupäev kui ka kellaaeg, seda enam, et õpilastega vestlemiseks tuleb eelnevalt luba küsida nende vanematelt.

Sellist kokkulepet polnud sõlmitud ega sündinud ka ühtegi spontaanset vestlust õpetajatega, kuigi olukord selleks oli soodus: tunnid olid läbi, õpilased ootasid koolibussi ja kindlasti oleks leidunud mõni õpetaja, kes oleks hea meelega Helina Kibariga vestelnud.

«Külaskäigu ajal olevat nähtud sedagi, kuidas üks õpilane võitles pohmelusega …»

Kuidas võiks käituda täiskasvanu, kes arvab, et näeb alkoholi tarvitamise jääknähtudega õpilast? Helina Kibar ei pöördunud selle väidetavalt «pohmeluses» oleva õpilase poole ega tundnud huvi tema tervisliku seisundi vastu. See on samaväärne, kui pargis põõsa all olevast asotsiaalsete tunnustega isikust eeldatakse purjusolekut, aga tegelikult võib inimene lamada seal hoopis infarktiga.

Kibari jaoks polnud mingit küsimust meelevaldseid järeldusi teha ega neid volikogu istungil levitada, teadmata midagi mainitud õpilase käitumismustritest või tervisest. Kes võtab vastutuse selle lendu lastud lause mõjude pärast väikeses kogukonnas, kus kõik kõiki tunnevad? Et oleks üheselt selge, siis kõne all olev õpilane ei viibinud koolis alkoholi tarbimise jääknähtudega ning klassijuhataja oli temaga mõni hetk enne Kibari saabumist ka vestelnud ja veendunud, et õpilasega on kõik korras. Soovime, et Helina Kibar vabandaks avalikult selle õpilase ees.

«… ja teine kukkus trepist alla.» Lause tooni järgi võiks arvata, et üks Ala kooli õpilane viibib praegu haiglaravil. Õnneks see nii ei ole, sest tegemist ei olnud trepist allakukkumisega, vaid trepi alguses olnud redeli otsa komistamisega, mille tagajärjel õpilane märkimisväärselt haiget ei saanud. Kas teistes koolides õpilased tõepoolest mitte kunagi ei jookse, ei komista, ei kuku?

Kõnealuse artikli ja Tõrva valla hariduse arengukava 2020–2025 valguses on Ala kooli kollektiivil ja lastevanematel tekkinud palju küsimusi hariduse arengukava sisu ja selle loomise metoodika kohta; küsitletud õpilaste ja õpetajate arvu ning vallakoolides õppivate õpilaste ja töötavate õpetajate arvu suhte kohta. Need küsimused tulevad kindlasti esitamisele arengukava arutelul.

Külaskäik kestis umbes pool tundi, mille jooksul käidi koos direktori kohusetäitja ja endise abivallavanema Andres Aganiga koolimajast lihtsalt kiiresti läbi. Ometigi suutis Helina Kibar selle aja jooksul tuvastada, et meie «õpikeskkond ei vasta nüüdisaegsetele ootustele».

Eeskätt soovime aga teada, miks ei kehti Ala koolile omavalitsuste ühinemislepingus olev punkt, et olemasolev koolivõrk säilib, kooliastmed säilitatakse vastavalt õpilaste olemasolule ja enne ühinemislepingu kehtetuks muutumist olulisi ümberkorraldusi ei toimu, nagu on meile korduvalt lubanud nii endised kui ka tänased vallajuhid.

Alati, kui on olnud küsimuse all Ala kooli säilimine, oleme saanud vastuseks, et otsustavaks saab õpilaste arv. Kordagi pole põhjusena jutuks tõusnud «puudulik õpikeskkond ja madal õppekvaliteet». Ei eita, et on olnud jutuks õpilaste käitumisprobleemid. Aga kas see on pelgalt hariduslik või pigem sotsiaalne küsimus, mille puhul ootaks, et omavalitsus kindlustaks kooli piisavate tugimeetmetega? Kvaliteedi mõõtmine ongi alati subjektiivne, aga kallutatud ei peaks see ometi olema!

Alla kirjutanud:

Kaidi Kuškis

Lea Abolkaln

Kaidi Vister

Aili Kiidli

Syrle Eesik

Maija Pallon

Anneli Manglus

Rena Visor

Tiia Egorov

Laine Kink

Kaisa Pinka

Lola Uglina

Karl Robert Reinart

Kristjan Annerviik

Katre Kõrgesaar

Ülle Rosenberg

Tiina Elbrecht

Tiia Kiusalaas

Virve Simson

Ilmar Kattai

Eda Kattai

Silvi Abolkaln

Anu Vijar

Evelyn Tamm