Andrus Lepikov: Lõuna-Eestit ähvardab sulgemine?

Andrus Lepikov Foto: arhiiv

Tõrva vald pani avalikule arutelule valla hariduse arengukava aastateks 2020–2025. Avalik arutelu selle üle leiab aset 3. veebruaril.

Hariduse arengukava 1. stsenaarium näeb ette Ala kooli ja lasteaia sulgemise. Põhjenduseks «madal õppe­kvaliteet ning halb õpikeskkond». Paraku on siin vastuolu Tõrva valla arengukavaga, kus öeldakse, et on olemas «optimaalne ja kvaliteetne haridusvõrk» ja nähakse ette Ala põhikooli mahukad remonttööd ning katlamaja uuendus.

Hariduse arengukava peab olema vastavuses Tõrva valla arengukavaga. Riigi tasandil toob vastuolu põhiseadusega kaasa seaduse tühistamise ning valla tasandil ei saa kehtestada valdkonna arengukava, mis on vastuolus kogu valla arengukavaga.

Juriidilisest küsitavusest hoolimata tasub hariduse arengukavas esitatud ideede üle arutleda. Tegemist on olulisima dokumendiga, mida üks volikogu kehtestada saab. See määrab valla suundumuse ja inimeste tuleviku aastakümneteks.

Arengukava koostaja Helina Kibar rõhutas Tõrva vallavolikogu istungil korduvalt, et tegemist on tema subjektiivse muljega ning kava koostamisel üheks alusdokumendiks olnud haridusvaldkonna analüüsis esitatud andmed ei ole omavahel võrreldavad.

Näiteks ühe lasteasutuse puhul on õpilaskoha maksumusse arvestatud ka samas hoones asuva pagarikoja, spordisaali ja raamatukogu halduskulud, teisel pole ei spordisaali ega vastavaid kulusid. Tulemus on õpilaskoha väidetava maksumuse viiekordne erinevus. Lühidalt tähendab see, et Tõrva vallas ei tea praegu keegi, milline on tegelikult ühes või teises lasteaias või koolis õpilaskoha maksumus.

Arengukava arutelul osalemiseks piisab 1. stsenaariumi lugemisest – seda tahetakse võtta edasise tegevuse aluseks. Ülejäänud osa ning arengukava lisade lugemine on ajaraisk.

Tõrva volikogu jaanuariistungil tegi ettekande arengukava koostaja. Helina Kibar viis mõne kuuga end Tõrva valla haridusküsimustega kurssi paremini kui valla töötajad kahe aasta jooksul. Sügav lugupidamine! Leidis aset hulk kohtumisi pedagoogide, lastevanemate ja ringijuhendajatega, olid nõupidamised ning külaskäigud asutustesse.

Ala põhikool sai 2017. aasta kevadel uue, energilise direktori. Lastevanemad möönsid, et koolis hakkas elu liikuma.

Paraku libastus temagi minu arvates volikogule tehtud ettekandes. Volikogu protokollis ei kajastu Helina Kibari väide, et Ala kooli külastamise ajal põdes üks õpilastest pohmelli, küll noppis selle lause üles ajakirjanik. Nõnda said inimesed 17. jaanuari Lõuna-Eesti Postimehest lugeda, et «külaskäigu ajal olevat nähtud sedagi, kuidas üks õpilane võitles pohmelusega». Lehelugejale oli teave selge: Ala kooli õpilased joovad ning käivad pohmakaga koolis.

Kuidas peaks käituma täiskasvanu, nähes õppeasutuses pealtnäha alkoholi tarvitamise jääknähtudega õpilast? Kas õigem oleks teavitada sellest kooli õpetajaskonda või rääkida juhtumist mitu nädalat hiljem volikogu istungil?

Ala põhikool sai 2017. aasta kevadel uue, energilise direktori. Lastevanemad möönsid, et koolis hakkas elu liikuma. Osa töötajaist eelistanuks eelmise direktori jätkamist, kirjutati kaebusi ning jõuti selleni, et uus koolijuht lahkus pärast valdade ühinemist töölt ja kolis koos perega naabervalda. Kooli direktori kohusetäitjaks nimetati 2017. aasta detsembris Ritsu kooli direktor «kuni Ala põhikooli uue direktori nimetamiseni». Paraku pole Tõrva vald kahe aasta jooksul korraldanud isegi konkurssi Ala põhikooli direktori leidmiseks ning kooli peab juhtima oma põhitöö kõrvalt (pigem arvelt) kohusetäitja.

Volikogu istungil tõstis Vello Jaska küsimuse erivajadustega lastele eraldi õppeasutuse loomise kohta. Arengukava koostaja möönis, et erivajadustega laste vanemad seisavad sellise kooli loomise vastu.

Kas on ikka õige meil oma koole kokku pakkima ja lapsi tont teab kuhu «kvaliteetse hariduse» järele saatma hakata? Sünnitamas käivad me naised niigi kaugel, lapsed hakkavad koolis käima kusagil kaugel

Kaasav haridus tähendab, et hüperaktiivsed ja superpassiivsed, kiiretaibulised ja aeglaselt (kui üldse) taipajad, kuulekad lapsed ning täiesti allumatud õpivad kõik üheskoos ning õpetaja peab nende kõigiga samal ajal toime tulema. Teoreetiliselt peaks õpetajat toetama hulk tugispetsialiste, reaalsuses neid tugiisikuid aga ei ole ning kellelgi pole ka raha neid palgata.

Olen kohanud mitut – pedagoogina mittepraktiseerinud – haridusametnikku, kelle silm läheb kaasavast haridusest rääkides leegitsema kui Austraalia metsatulekahju. Tegevpedagoogide silmasära kipub aga samast teemast vesteldes hoopis kustuma.

Lisaks suurepärasele õpetajaskonnale ning mõnusatele ruumidele on kaasav haridus samuti üks põhjus, miks mu enese kolmest lapsest vanim käib Ritsu lasteaias-algkoolis ning sügisel asub seal õppima teinegi laps. Seal on õpetaja võimeline toime tulema kuue kuni kümne väga erineva lapsega, kuid suurema hulga laste puhul saab õpetajal ramm otsa.

Millise signaali saadab piirkonna kohta kooli sulgemine? Vastus: ilmselt on tegemist perspektiivitu kohaga.

Milliseid vastuargumente saab kasutada väikekoolide kaotamise korral Tõrva vald, kui haridusministeeriumil peaks tekkima idee sulgeda Tõrva gümnaasium? Vastuargumendid puuduvad. Ministeerium saab väita, et majanduslikult on tõhusam pidada maakonnas vaid üht gümnaasiumi – see justkui tõstaks õppekvaliteeti ja võimaldaks palgata palju tugispetsialiste ning transpordi saab korraldada…

Hääd Tõrva valla elanikud ja Lõuna-Eesti Postimehe lugejad! Kas on ikka õige meil oma koole kokku pakkima ja lapsi tont teab kuhu «kvaliteetse hariduse» järele saatma hakata? Sünnitamas käivad me naised niigi kaugel, lapsed hakkavad koolis käima kusagil kaugel…

Äkki kaobki tahtmine oma ebatõhusasse ja madalakvaliteedilisse kolkakodusse veel tagasi tulla? Kas on ikka mõistlik Lõuna-Eesti sulgeda?