Monika Rogenbaum: opositsioonis vaid tonti näha on lühinägelik

«Uue nõukogu esmane tegevus on asutuses kõikehõlmava revisjoni läbiviimine, et saada erapooletu, põhjalik ja igakülgne ülevaade olukorrast,» ütles Taheva sanatooriumi nõukogu värske liige Monika Rogenbaum. Foto: Arvo Meeks

Vallavolinik leiab, et pärast Valga võimuliidu lagunemist on keeruline edasi minna, kuid see oleks lausa võimatu, kui omaks ei võeta tänapäevasele valitsemisele kohast poliitkultuuri.

Valga senine Keskerakonna ja Reformierakonna võimukoalitsioon on rakendanud kahe aasta jooksul räiget jõupoliitikat, surudes nii-öelda valel pool lauda istujaid opositsiooni, isolatsiooni ja infovaegusesse. Peaaegu alati valiti sisulise argumenteerimise ja arutelude asemel parteipoliitiline matemaatiline ülekaal, mis andiski valitsejatele justkui õiguse.

Veel rohkem on häirinud info varjamine. Volikogu liige peab tegema otsuseid. Aga mida sa oskad otsustada, kui eriti midagi ei tea. Kui püüad süveneda, küsid küsimusi ja teed ettepanekuid, põrkad justkui vastu müüri. Ikka on leidunud põhjused, miks mitte vastuseid anda, ja nende põhjuste väljamõtlemisele kulunud ajast ei tundunud vallavalitsusel kahju olevat.

On olnud üks salastatuse ajajärk. Seda näiteks nii dokumendiregistri tasemel, aga samuti volikogu liikmete suhtes, kes tööks vajalikku infot küsinud, kuid kellele on seda keeldutud väga omapäraste põhjustega või lausa millegagi põhjendamata väljastamast. Sellist poliitikat on viljelenud nii Reformierakonna kui Keskerakonna esindajad.

Hetkest, kui praeguseni võimu jaganud partnerid laiali läksid, tekkis neil ühtäkki ühes asjas üksmeel. Nimelt on senini opositsiooni viidatud puudujäägid osutunud nüüd täitsa mõistuspärasteks, lahendamist vajavateks, lausa õigeteks. Seejuures seisab mul kenasti meeles, et ainult kuu tagasi nähti kõiges selles vaid üksikute eranditega üksmeelselt opositsiooni ja eelkõige minu kiuslikku loomust.

Vallaelu küsimuste järjekindla politiseerimisega on toodetud vaid kunstlikku vastuolu ja rikutud omavahelisi suhteid. Sisulised küsimused on liiga tihti jäänud seetõttu tagaplaanile.

Minu arvates aga tegid senised Valga koalitsioonpartnerid suure vea, kui hakkasid kõigi võtetega lämmatama volikogu liikmete töötahet. Kelle peal rakendati jõudsalt parteidistsipliini, kelle puhul piltlikult öeldes teerulli.

Ei ole volikogu saali küsimustes iseenesest midagi sellist olnud, mis õigustanuks jõulist koalitsiooni-opositsiooni lähenemist. Kohalikul tasemel on fookuses ju kohalikele olulised küsimused, mis algavad hulkuvatest koertest-kassidest ja lõpevad mõne arendusprojektiga. Nende asjade reguleerimises ei ole praktiliselt kunagi oluline maailmavaateline positsioon.

Vallaelu küsimuste järjekindla politiseerimisega on toodetud kunstlikku vastuolu ja rikutud omavahelisi suhteid. Sisulised küsimused on liiga tihti jäänud tagaplaanile. Tuleb aga möönda, et tegelikult lasid poliittehnoloogid viimased kuud rihma volikogu saalis veidi lõdvemaks või ei olnud saadikud enam nõus omaenese mõtteid ukse taha jätma. Võimalik ka, et mõlemad asjad juhtusid korraga.

Juba see lühike aeg on näidanud selgelt, et volikogu liikmete mitmekülgne taust ja teadmised saavad tuua valla õigusaktidesse juurde väga vajalikku kvaliteeti ning seejuures ei oma tähtsust, kas asjatundja on koalitsioonist või opositsioonist.

Valgas edasi minna on ükskõik millises kombinatsioonis keeruline. Kuid see on lausa võimatu, kui omaks ei võeta tänapäevasele valitsemisele omaseid põhimõtteid ja kohast poliitkultuuri. Opositsioonis pidev musta tondi nägemine on lühinägelik. Kriitikuid tasub siiski alati kuulata ja kaasata. Lisaks paremale tulemusele lahtub nii ka vähehaaval vastandumine, mis nagunii vallaelu edasi ei vii.

Iga vallateenistuja peab mõistma, et ta on rahva teenistuses ja asjalood ei ole tõesti teistpidi.

Asjaajamise kvaliteet ja kiirus peavad tõusma. Ei ole kuidagi aktsepteeritav, kui kodanik ootab ja jääbki ootama vastuseid vallamajast ning meeldetuletamise peale saab veel halvakspanu osaliseks. Iga vallateenistuja peab mõistma, et on rahva teenistuses. Ametnikueetika ja lugupidav suhtluskultuur peavad kuuluma kõigi avalikust rahast makstud töötajate baasarsenali.

Volikogu otsused kuuluvad vallavalitsusele täitmiseks ja on kohatu otsida kõrvalteid neist möödahiilimiseks. Kogukondade ja vabaühenduste potentsiaali peab rohkem ära kasutama, sest nad teavad kõige enam kohapealsetest oludest ning on kõige motiveeritumad positiivsete muutuste nimel pingutama. Aktiivsus peab tõusma ausse, mitte olema taunitud.

Kasutades laenatud sõnu vabas tõlgenduses, ütlen, et see, mis tõi meid praegusesse, enam edasi ei vii. Olgu Valga valla jäme ots edaspidi kelle käes tahes, panen südamele nii endale kui kolleegidele volikogust, et oma tegudes ja otsustes tuleb mõelda, kas saab nendega rahul olla ka siis, kui ise enam otsustaja ei ole. Nii lähenedes peaks moraalne kompass ikka õiget teed näitama.