Krabi kool jäi tegevusloast ilma

Krabi kool jääb tegevusloata. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Täna tühistas haridus- ja teadusministeerium Rõuge vallas asuva Krabi kooli tegevusloa. Riikliku järelevalve tulemusena võetakse seega esmakordselt Eestis üldhariduskoolilt õpetamisõigus ära.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Jelena Zemskova täpsustas Lõuna-Eesti Postimehele, et Krabi kooli pidajale väljastatud tegevusluba tunnistatakse kehtetuks 1. märtsist 2020.

Krabi kool on erakool, millel oli 2017. aastast tähtajaline tegevusluba põhikoolis õppe läbiviimiseks.

Lõppenud aasta detsembris viis haridus- ja teadusministeerium koolis läbi riikliku järelevalve, mille eesmärk oli hinnata, kas kooli õppe- ja kasvatustegevus vastab haridusasutustele kehtestatud nõuetele.

Järelevalve käigus tuvastati olulisi probleeme õppe- ja kasvatustöös, mis puudutasid koolis töötavate õpetajate kvalifikatsiooni, õppetundide pikkust ja mahtu, mittestatsionaarse õppe korraldamist ning hariduslike erivajadustega õpilaste toetamist.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ei lähtutud ministeerimi kinnitusel mitte üksikutest puudustest, vaid nende koosmõjust ja ulatusest, mis ei võimalda riiklikule standardile vastava hariduse pakkumist.

MTÜ Ostium tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olnud haridus- ja teadusministri käskkirjast võib lugeda koguni, et toimepandud rikkumistega on tekitatud oht avalikule korrale. «Kui tuvastatakse, et õppeasutuse tegevus ei vasta nõuetele, esineb oht avalikule korrale,» võib sealt lugeda. Samuti kahjustaks kooli tegevuse jätkamine ministeeriumi hinnangul õpilaste ja nende vanemate huve.

Pühapäeval rääkis koolipidaja MTÜ Ostium esindaja Ale Sprenk Lõuna-Eesti Postimehele, et Krabi kool esitas reedel vastukirja riigi plaanile võtta ära tegevusluba ja sulgeda nii 40 õpilasega Krabi kool. Sprenki sõnul andis kool ministeeriumile aru, millised puudused on juba kõrvaldatud ja milline on tegevusplaan. «Enamik probleeme on praeguseks juba ka lahendatud,» kinnitas ta.

Kommenteerides ministeeriumi etteheidet, et olevat aineid, milles ei ole poole aasta jooksul tunde üldse läbi viidud, ütles Sprenk, et jutt käib kahest õppeainest: poiste tööõpetus ja inimeseõpetus.

«Kuna poiste tööõpetuse õpetajat ei olnud, andsid ainet olemasolevad õpetajad, kes olid õpilaste tegevusjuhendajad,» rääkis koolijuht. «Poisid tegid igasuguseid asju – selleni välja, et koos ehitati vanadest autorehvidest mänguväljak.» Ka inimeseõpetuse teemasid on tema sõnul koolis käsitletud. Samas tunnistas Sprenk, et vigu võis leida ainetundide dokumenteerimises.

Samuti väitsid ministeeriumi esindajad, et enam kui 60 protsendil Krabi kooli töötajatest, kes vajavad töötamiseks kvalifikatsiooni, seda ei olnud. Sprenki sõnul pandi aga pedagoogid, kellel väga väike koormus, ühele pulgale kvalifitseeritud õpetajatega. «70 protsenti tundidest annavad tegelikult kvalifitseeritud õpetajad. Kõik on tõlgendamise küsimus.»

Zemskova kinnitas, et Sprenki viidatud e-kiri jõudis ministeeriumisse ja sellega tutvuti.

«Oma vastuses selgitatakse, et puuduste kõrvaldamisega hakatakse tegelema, kuid selle väite kinnitamiseks Krabi kool tõendeid ei esitatud. Samuti ei esitatud ajaraamistikku ega konkreetsemate tegevuste kirjeldusi, mida teha planeeritakse,» ütles nõunik.

Ta lisas, et saadeti üksnes viited õppeasutuse hinnangul täiendatud dokumentidele, kuid kuna järelevalves leitud puudused viitasid suuremas osas sellele, et õppeasutuses enda kehtestatud dokumente ei järgita, ei saa puudusi kõrvaldada üksnes dokumentide täiendamisega.   

Tõsise etteheitena on kooli sulgemise aluseks olevas ministri käskkirjas välja toodud seegi, et õpe ei toimu vähemalt riiklikus standardis nõutud miinimummahus, mille puhul on õppetunni arvestuslik pikkus 45 minutit. Krabi koolis oli õppeaasta 1. poolel aga tundide pikkus 30 minutit.

Koolitöötajate sõnul on kooli eesmärk tuua eelkõige õppima need õpilased, kellel pole olnud toetavat kodu või kellele pole sobinud õpingud suures koolis. Paljud neist ei ole harjunud enam õppima ja neil on keskendumisraskused, mis on ka üks põhjustest, miks rakendatakse näiteks 30minutilisi tunde.

Jaanuarist on küll õppetundide pikkus 45 minutit, kuid tunniplaanis pole ministeeriumi kinnitusel arvestatud, et mitme õppeaine maht jäi eelmisel poolaastal väiksemaks kui õigusaktides ette nähtud. Sealhulgas ei kajasta uus tunniplaan kooskõla kooli juhtkonna lubadusega, et 1. poolaastal ära jäänud inimeseõpetuse tunnid järele tehakse.

Olukorra teeb veel keerulisemaks, et kui asudagi tunde usinalt järele tegema, võib see ajada liiga suureks õpilaste koormuse. On ju ka maksimaalne nädalatundide arv paika pandud.

Veel heidetakse koolile ette, et ei ole läbi viidud avalikke konkursse, et nõutele vastava kvalifikatsiooniga pedagoogilisi töötajaid leida. Mitme õpetajaga, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vasta, on aga sõlmitud tähtajatu tööleping.

Probleeme on ministeeriumi kinnitusel ka tugispetsialistidega. Kuigi mitme õpilase puhul on tuvastatud logopeedilise abi vajadus, logopeed eelmisel aastal koolis ei käinud. Samuti pole rakendatud sotsiaalpedagoogi teenust.

Ette heidetakse sedagi, et mõnel päeval on õpilased õpilaskodus viibides olnud liiga pikalt järelevalveta.

Õppimisvõimalused riiklikule standardile vastavates koolides senistele Krabi kooli õpilastele leiab ministeerium koostöös kohalike omavalitsustega, kus sissekirjutuse kohaselt elavad Krabi koolis õppivad lapsed. Eesmärk on kokku leppida iga õpilase haridustee sujuv jätkamine, vajadusel kaasates Rajaleidja spetsialiste ning pakkudes rahalist tuge koolidele, kuhu õpilased õppima asuvad. Samuti kavandab ministeerium kohtumisi õpilaste vanematega.

Kooli tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei välista uue tegevusloa taotluse rahuldamist juhul, kui kooli pidaja tegevused vastavad seadusega kehtestatud nõuetele.

Ministri tänast käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul Tartu halduskohtus.