iDeal kampaania

Gripijärgsete tüsistuste arv on kasvanud

Merimetsa nakkuskeskuse haigla nakkushaiguste ravi palatisse võivad sattuda ka gripihaiged.

FOTO: Madis Veltman

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on sel aastal selle tõve tõttu haiglaravi vajanute hulgas tõusnud vanemaealiste ja täiskasvanud patsientide osakaal. Selle üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.

«Grippi nii-öelda «püstijalu» põdev inimene seab haigena tööl käies ohtu kindlasti iseenda, sest tüsistused tekivad haigena ringi liikudes oluliselt kergemini,» ütles Sadikova. Lisaks võib haigena liikuv inimene viirusega nakatada riskirühmadesse kuulujaid, kellele gripp võib kujuneda eluohtlikuks. «Seega ei tasu arvata, et pärast näiteks populaarse nii-öelda gripitee joomist võib rahumeeli tööle või lastevanemate koosolekule minna,» ütles Sadikova, kes soovitab haigel inimesel aeg maha võtta ja end välja puhata.

Sadikova sõnul tuleb ka kergete haigustunnuste ilmnemisel vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi. Samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga.

Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.

Grippi haigestumine ei ole jõudnud veel kõrgehooajani, haigestumine on aga tõusutrendil. Haigestumuse intensiivsust saab hinnata endiselt madalaks, kuid gripilevikut laialdaseks.

Parim viis grippi haigestumist vältida on lasta end selle vastu vaktsineerida. Seda saab teha nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimisele mõtlema riskirühma kuulujad, kelle puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda surmaga.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes töö tõttu puutuvad kokku paljude võõraste inimestega.

Eelmisel nädalal ehk 27. jaanuarist 2. veebruarini pöördus Eestis ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3818 haigestunut, arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 25 protsenti. Grippi ja gripitaolistesse haigustesse haigestunute arv kasvas 61 protsendi võrra. Kui haigestumise juurdekasv laste vanuserühmades aeglustus, siis tööealiste ja vanemaealiste vanuserühmas on haigestumine hakanud kasvama.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles