iDeal kampaania

Liiklusaasta kokkuvõttel ilmnesid endised probleemid

Liiklusõnnetus. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

2019. aastal toimus 1389 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 52 ja sai vigastada 1716 inimest. Aastas oli vaid 19 päeva, kui liikluses keegi vigastada ei saanud.

Kui 2017. aasta enneolematult väike hukkunute arv kiirendas langust, siis 2018. aastal taas suurenenud hukkunute arv tõi langustrendi seisaku. 2019. aastal vähenes hukkunute arv taas 2017. aasta taseme lähedale.

„2019. aastal oli kolm kuud, kui liikluses hukkus vaid üks inimene. Varasematel aastatel on ühe hukkunuga kuid olnud aastas vaid üks või mitte ühtegi,“ ütles Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits. „Siiski on veel kohti, mille arvelt hukkunute arv võiks väheneda,“ lisas ta.

Liiklusõnnetuste uurimise komisjoni analüüsist tuli välja, et põhiprobleemid liikluses on endiselt  turvavarustuse mittekasutamine, mistõttu hukkus lausa 21 inimest ja joobes juhtimine, mistõttu hukkus 14 inimest. Samuti on suured riskitegurid kiiruse ületamine, mille tõttu hukkus kaheksa inimest ning kõrvaliste tegevustega tegelemine, mis põhjustas nelja inimese surma.

“Võrreldes 2018. aastaga tabasime 5,4% rohkem joobes juhte - kahjuks istuvad paljud just pühade ajal alkoholi tarvitanuna rooli,” ütles Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. Ta lisas, et eelmisel aastal tabati 7148 alkoholi piirmäära ületanud juhti ning numbrile 112 teavitati joobes juhtidest enam kui 10 000 korral.

„Punase fooritule järgimine on võrreldes 2016. aastaga paranenud, kuid viimasel paaril aastal on areng siiski peatunud. Huvitav on see, et 95% autojuhte peab punase fooritulega ristmiku ületamist väga ohtlikuks, kuid vaid 86% seda eeskirja reaalselt järgib,“ selgitas Ernits.

2019. aastal hukkusid või said vigastada liiklejad kõige sagedamini sõiduautodega seotud liiklusõnnetustes, eelkõige sõiduautode omavahelistes kokkupõrgetes ning sõiduauto kokkupõrkel jalakäija või jalgratturiga.

„2019. aastal saadeti 139 279 trahviteadet foori-, kiirus- ja mobiilsete kaamerate tuvastatud rikkumiste kohta ning poole aastaga tuvastasid mobiilsed kiiruskaamerad 22 203 rikkumist. See on muljetavaldav, sest need kaheksa kiiruskaamerat ei töötanud kordagi kõik korraga,“ lausus Loigo. Ta lisas, et Politsei- ja Piirivalveamet panustas 2019. aastal liiklusjärelevalvesse rekordiliselt 517 448 tundi.

Maanteeamet rakendas 2019. aastal erinevaid liiklusohtlikke meetmeid 56 objektil kogumaksumusega 6,42 miljonit eurot. Üle Eesti korraldati 1028 liiklushariduslikku või ennetustegevust ning neis osales kokku 62 842 inimest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles