iDeal kampaania

Antslas hukkus tulekahjus mees
Täiendatud kell 12.45: lisatud pildid sündmuskohalt

Eile kell 22.44 teatati, et Antsla linnas Tamme tänaval põleb kahekorruseline puitmaja ja leegid ulatuvad juba akendest välja. Päästjad kustutasid ulatuslikult põlevat hoonet alguses väljast, kuid sisenesid kustutustöödeks esimesel võimalusel ka majja. Sealt leiti alla varisenud lae rusude alt hukkunud 54-aastase mehe surnukeha.

Tulekahju kustutustööd kestsid kella 4.24ni. Varahommikul käidi hoone järelkustutustöödel.

Päästeameti kommunikatsioonijuht Marek Kiik sõnas, et kuna põlengust tekkisid niivõrd suured kahjud, siis ei saa praegu öelda, mis põlengu põhjustada võis. Ta lisas, et täna asuvad menetlejad võimalikku tulekahju tekkimise põhjust välja selgitama. Kuna tegemist oli hukkunuga lõppenud juhtumiga, siis on asja kaasatud ka politsei.

Esialgsetel andmetel teisi inimesi põlengu ajal hoones ei viibinud. Samuti suutsid päästjad puhkenud tulekahju kiiresti kontrolli alla saada ning hoonest see edasi levida ei jõudnud. 

Reede hommikul maja juures viibinud kaitseliidu Antsla üksikkompanii pealik Tiit Tõnts lausus, et esimene korrus kuulus kaitseliidule, kaks korterit olid aga eraomandis. Tulekahju sai tema sõnul alguse teise korruse korterist, kus 54-aastane mees elas.

Õnnetus ei tulnud Tõntsule üllatusena, kuna naaber olla pidevalt alkoholijoobes olnud. «Rääkisime juba kolm aastat tagasi, et see mees on turvarisk. Tahtsime kolm aastat tagasi korterit ära osta, oleks noortega tegelenud siinsamas üleval.»

Samuti lisas ka üks teine olukorraga kursis olev isik, et põlengus hukkunud mees oli pidevalt joobes ning ümbruskonnas kardeti, et midagi sellist võib juhtuda.

Kiik lisas, et üle 80 protsendi tulekahjudes hukkunud inimestest on alkoholijoobes. Samuti on tema sõnutsi üheks ohtlikuks teguriks ka suitsetamine, mida sageli hoones sees just joobeseisundis tehakse.  

Et maja sai tugevaid tulekahjustusi ja ka esimene korrus tilkus veel reede hommikul veest, oli Tõnts skeptiline, kas hoonet enam kasutusele võtta annab. Ka talle polnud teada, mis asjaoludel korteris põleng tekkida võis.

Eestis on sel aastal kokku tulekahjudes hukkunud neli inimest. Lõuna-Eestis oli see esimene tulesurm.

Tulekahjust varakult teada saamiseks ja oma elu päästmiseks tuleb elamusse paigaldada seadusega kohustuslik suitsuandur. Seadme töökorrasolekut tuleb regulaarselt kontrollida ning selle tagamiseks  vajadusel vahetada patarei. Esialgsetel andmetel ei leidnud päästjad teise korruse korterist suitsuandurit.  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles