L, 3.12.2022

Eelmisel aastal lepitati üle 200 kindlustusvaidluse

LEPM
Eelmisel aastal lepitati üle 200 kindlustusvaidluse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõige tavapärased vaidlused on sõiduki hinna üle. Samuti vaieldakse, kes vastutab kahju tekkimise eest ja kas kindlustusjuhtum oli lepingut sõlmides juba ette teada või mitte. Foto on illustrativne.
Kõige tavapärased vaidlused on sõiduki hinna üle. Samuti vaieldakse, kes vastutab kahju tekkimise eest ja kas kindlustusjuhtum oli lepingut sõlmides juba ette teada või mitte. Foto on illustrativne. Foto: Arvo Meeks

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) ja Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juures tegutsevad lepitajad lahendasid eelmisel aastal 202 kindlustusvaidlust kokkuleppega ja 80 lepitust lõppes edutult. 

75 protsenti liikluskindlustuse vaidlustest lõppes kokkuleppega. Ülejäänud lepitustest 68 protsenti said osapooli rahuldava lahenduse.

EKsL-i ja LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa hinnangul annab kõrge kokkuleppele jõudmise protsent kinnitust, et lepitusorganid töötavad hästi. „Lepitus on mugav viis kindlustusvaidluste lahendamiseks nii kindlustusandjatele kui nende klientidele, sest võrreldes kohtumenetlusega on lepitus kiire ja odav. Kliendile on see tasuta,“ ütles Potsepp.

Enim lepitusi oli mullu liikluskindlustuse vaidlustes, järgnesid kodukindlustuse, sõidukikindlustuse ja reisikindlustuse vaidlused.

„Kõige tavapärased vaidlused on sõiduki hinna üle. Samuti vaieldakse, kes vastutab kahju tekkimise eest ja kas kindlustusjuhtum oli lepingut sõlmides juba ette teada või mitte. Näiteks ei kehti reisitõrke kindlustus siis, kui leping sõlmitakse peale haigestumist,“ selgitas Potsepp.

Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud organid vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Mõlemas lepitusorganis tegutseb 11 erapooletut lepitajat, kes püüavad vaidlejaid lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse.

Kokkuleppe täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse. Lepitusmenetlusega ei kaasne lepitustasu, õigusabikulu ega riigilõivu.

BTA Kindlustuse kahjukäsitluse osakonnajuhi Jevgeni Maksini sõnul on lepitajad aidanud lahendada kõige sagedamini liiklus- ja kaskokindlustuse erimeelsusi.

„Näiteks oli juhtum, kus kaks sõidukit sisenesid eri teid pidi ringteele üheaegselt ja põrkasid seal kokku. Otsustasime algselt hüvitada kahju sõidukijuhile, kes oli suure kiirusega sõitnud ringteele, sest vasakult talle sõidukeid ei lähenenud. Hüvitisest ilmajäänu ei olnud sellega nõus, sest teine sõidukijuht ei pannud teda tähele,“ ütles Maksin.

„Lepituses tõdesime, et ringteele sisenedes tuleb aeglustada sõidukiirust ning veenduda terve ringi ulatuses, nii vasakult kui paremalt poolt, et tee on vaba. Saavutasime kokkuleppe, et õnnetuses oli mõlema sõiduki juhil oma osa ja hüvitasime kahju vastavalt,“ märkis Maksin.

Märksõnad
Tagasi üles