Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2020/02/09/12931725t1h4776.jpg)
Viljakas Valga harrastusluuletaja Veera Kasimova andis välja järjekordse teose «Luulekogu». Pea 150 leheküljelt leiab mõtisklusi elust enesest, tundelüürikat, looduspilte ja jõululuuletusi.
Kompleksivabalt käsitleb autor muu hulgas selliseidki teemasid nagu kummist naine, haarem, nudist või bordell. «See kompleksivabadus on lausa hämmastav,» tõdes pealinnas elav luulehuviline Andreas Kivi. «Eriti omapäraseks teeb Kasimova luule, et jämekoomika on põimitud kohati lausa süvafilosoofiaga. Seda just väga sageli ei kohta.»
Samas peab autor pühaks nii jumalat kui töökust. Töötegemises soovitab ta eeskuju võtta sipelgatest.
Samuti jääb kõlama, et kuigi me kõike maailmas toimuvat ehk kohe ei mõista, on elu õiglane ja igaüks saab oma palga.
Just selline elujaatav hoiak ongi peamine põhjus, miks raamatut lugeda tasub.