Anneli Ott: Kagu-Eesti vajab nii noori kui kogenud asjatundjaid

Anneli Ott Foto: arhiiv

Viidates riiklikule toetuskavale, leiab riigikogulane, et lõunaeestlased on võidelnud end seisakust välja ja teinud end riigile nähtavaks. Lootust turgutavad tööjõu ahvatluseks loodud võimalused saada eluasemetoetust ning suurendatud rahastus teede remondiks.

Kagu-Eesti regionaalprogrammi väljatöötamine on olnud pikk protsess. Mul on hea meel, et nii valitsuse kui ka riigikogu liikmed mõistavad selle toetuse vajalikkust, et tõsta piirkondliku ettevõtluse aktiivsust, suurendada tööhõivet ning parandada kohalike inimeste üldist heaolu.

Esimese etapina said Kagu-Eesti ettevõtjad möödunud aastal taotleda toetust uuteks investeeringuteks, tootlikkuse parandamiseks, uuendusteks ja tootearenduseks või turundus- ja müügitegevusteks. Aasta lõpus avalikustati need 13 projekti, mis rahastust said. Viis projekti Valgamaal, neli Põlvamaal ja samuti neli Võrumaal. Need on ettevõtted, kes on põhjendanud oma arengusoovi ning võiksid olla majanduse elavdajad. Olen veendunud, et riigi panus annab kohalikele ettevõtetele hoo sisse, kuid selleks, et hoog ei raugeks, on vaja ka kvaliteetset tööjõudu.

Ettevõtete edukus sõltub väga suurel määral just tööjõust. Mitmel kohtumisel on ettevõtjad ka ise tõdenud, et laienemisplaanide tegemist takistab motiveeritud ja haritud spetsialistide puudus. Just sellest tagasisidest tulenevalt töötati koostöös omavalitsustega välja Kagu-Eesti spetsialistide eluaseme toetusabinõu, mida võib kasutada nii eluruumide soetamiseks kui ka remondiks. Ikka selleks, et tagada peredele head elutingimused ning aidata kaasa elanike arvu püsimisele.

Kuna paljudel noortel käib pealinnas kodu üürimine või ostmine üle jõu, siis usun, et see võiks olla noorele inimesele üks ajend, miks eelistada elukoha valikul Kagu-Eestit. Hea, kui on ka naasjaid ja neid, kes on pakutavate tingimuste tõttu nõus oma elu Eesti äärealale sättima.

Kinnisvaramaaklerid on toonud näiteid, et majad, mille läheduses olevad kruusateed on saanud mustkatte, on leidnud kiiresti ostjad.

Siiralt usun, et töökoht konkurentsivõimelise sissetulekuga ettevõttes, eluasemetoetus spetsialistidele ning suurepärane elukeskkond muudavad piirkonna noorte jaoks atraktiivsemaks ja toovad Kagu-Eesti kaardile tagasi.

Mõistagi ei tule muutus üleöö, kuid riigi loodud regionaalprogramm pakub siiski olulist tuge. Selle abil investeeritakse piirkonda järgmise nelja aasta jooksul neli miljonit eurot. Muidugi pole see piisav ega lahenda kõiki probleeme ning seetõttu peame töötama järjepidevalt, et leida parimaid lahendusi. Juba kevadel on riigieelarvestrateegia läbirääkimistel plaanis leida lisaraha Kagu-Eesti toetusprogrammi eelarvesse.

Igal kevadel väljendavad kagueestlased suurt muret kehvas seisukorras kruusateede pärast ning kuna tänavune talv on olnud erakordselt soe, räägitakse poristest ja auklikest kruusateedest veelgi rohkem. Hiljuti käsitles seda teemat ka Lõuna-Eesti Postimees ning seetõttu otsustasin seda siin veidi põhjalikumalt lahata.

Esiteks pole riigi toetusfondi raha omavalitsustele vähenenud, vaid olnud viimased aastad stabiilselt 29,3 miljonit eurot.

Teiseks suurendati juhtumipõhist raha, mis mõeldud omavalitsusi läbivatele transiitteedele, eelmise aastaga võrreldes miljoni võrra. Palju on väidetud, justkui oleks kruusateede remondiks mõeldud kulutused kokku kuivanud. Siiski pole keegi lahti rääkinud, et vähenemine tuleneb omavalitsustele suunatud teedeprojektidest, mille rahastus tuleb välistoetustest. Nende tähtajad on aga lõppemas ja uued pole veel alanud. Sealt ka üldsummade vähenemine.

Praegune valitsus on võtnud eesmärgiks kruusateede mustkatte alla viimise ning töö selle nimel käib. Näiteks on tänavu selleks ette nähtud lisaks 8,6 miljonit eurot riigi kruusateede remondiks ning 15,5 miljonit eurot kruusateede tolmuvabaks muutmiseks.

Valitsus on võtnud aga sihiks muuta aastaks 2030 tolmuvabaks kõik need kruusateed, kus on liiklussagedus vähemalt 50 autot ööpäevas. Kagu-Eesti seisukohalt leian, et see 50 autot ei tohi olla ainus mõõdupuu, sest praegu on 40 protsendil siinsetest teedest liiklemissagedus alla 50 auto ööpäevas. Samas on teede kehv seisukord üks peamisi põhjusi, miks näiteks noored ei soovi siia kanti kodu rajada. Kinnisvaramaaklerid on toonud näiteid, et majad, mille läheduses olevad kruusateed on saanud mustkatte, on leidnud kiiresti ostjad.

Juba kevadel on riigieelarvestrateegia läbirääkimistel plaanis leida lisaraha Kagu-Eesti toetusprogrammi eelarvesse.

Inimestele on olulised kiired ühendused ning järgmise teehoiukava kümne aasta plaani mahub ka Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Tartu neljarealiste maanteede ehitus. Viimast kasutan ka mina väga tihti, mistõttu näen neljarealises maantees suurt potentsiaali Kagu-Eesti elu ja majanduskeskkonna elavdamiseks. Esiteks tõstab see liiklusohutust ning avaldab head mõju regionaalpoliitikale.

Toetan seda, et neljarealised teed ehitada valmis laenu toel, kuid paraku praegune riigieelarve reeglistik seda ei võimalda. Siiski usun, et kindla plaani järgi ja suure tahtega edasi töötades oleme võimelised kümnendiga eesmärgini jõudma.

Elanikkonna püsima jäämine on eluliselt vajalik ka teistele Eesti maapiirkondadele. Kagu-Eesti puhul saame tegelikult isegi rõõmustada, sest statistika­ameti andmetel oli rahvaarv siin 1. jaanuaril 88 823 inimest, varasem prognoos aga ennustas selleks arvuks 88 050. Seega võib öelda, et inimeste väljaränne kolmest siinsest maakonnast on mõnevõrra pidurdunud. See on küll väike edasiminek, kuid siiski õige suunas.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et Kagu-Eesti on praegu õigel teel. Jah, ma olen nõus, et need edusammud on veel väikesed, kuid need on olemas. Võib öelda, et kohalikud inimesed on võidelnud end seisakust välja ja teinud end nähtavaks nii riigile, omavalitsustele kui ka kogukondadele.