Päevatoimetaja:
Arved Breidaks
766 3888

Tugila ulatab hädas noortele abikäe

Copy
Heidi Paabort (vasakul) ja Kerli Kõiv tegutsevad Eesti avatud noortekeskuste ühenduses selle nimel, et tõsta noorte eneseusku.
Heidi Paabort (vasakul) ja Kerli Kõiv tegutsevad Eesti avatud noortekeskuste ühenduses selle nimel, et tõsta noorte eneseusku. Foto: Mati Määrits
  • Paljud programmis osalevad noored on vähese haridusega ja/või töötud.
  • Just Tugila spetsialist on tihti see neutraalne isik, kes oskab konfliktis osalejaid lepitada.

Mõnigi koolist või tööelust kõrvale jäänud noor on leidnud taas eneseusu Eesti avatud noortekeskuste ühenduse (EANK) Tugila programmi abil, millest Kagu-Eestis on osa saanud ligi 1500 noort.

EANK programmijuht Heidi Paabort tõdes, et õppur ei saagi tihti pühenduda koolile, kui tal on muid muresid.

«Tal võib-olla ei ole kusagil eladagi või saab ta vanematega nii halvasti läbi, et pigem ei tahagi koju minna. Ka koolis võivad konfliktid vahel tekkida mõne õpetajaga ja ta langeb välja. Püüamegi koostöös kooliga noore eneseusku tõsta, et ta saaks reele tagasi,» rääkis Paabort.

Abi on saanud tuhanded noored

Eestis on jõutud ligemale 8000 nooreni, kellest vastava programmi on läbinud 5000. Põlvamaal on aastatel 2016–2019 erilist tähelepanu pööratud 348, Valgamaal 553 ja Võrumaal 575 inimesele. Viiest toetatud noorest neli on jäänud kooli või jõudnud tööturule.

«Tihti on Tugila spetsialist see, kes oskab konfliktis osalejaid lepitada. Vahel tuleb probleeme lahendada koos sotsiaaltöötaja, teinekord koos klassijuhatajaga,» märkis Paabort.

Sihtrühma kuuluvad ka lapsega kodus olevad emad ja isad, keda on võimalik samuti toetada, et nad jätkaksid õpinguid või töötamist.

Iga kümnes noor on vajanud tuge ühe kuu, iga kolmas kaks-kolm kuud, 40 protsenti kuni pool aastat ning iga viies veelgi kauem. Peamine taust kõigi kolme maakonna puhul on vähene või lõpetamata haridus. Valgamaal on suur osa noortest ka töötud.

«Loomulikult mõjutab seegi, kui tegemist ääremaa või maapiirkonnaga; kui inimesel on erivajadus või ta elab peres, kus keegi töötu. Soovime arendada noortes just neid vajalikke oskusi, mida neil napib,» märkis Paabort.

Kagu-Eestis ei ole kerge olla Tugila noorsootöötaja.

EANK juhatuse esimehe Kerli Kõivu ütlusel tegelevad Kagu-Eestis mitteõppivate ja -töötavate noortega Valgamaa noorsootöökeskus Tankla, Põlva valla ja Rõuge noorsootöö keskus ning Antsla, Räpina ja Võru noortekeskus.

Üks silmapaistvam üritus, mille korraldamisel lõid kaasa ka programmis osalenud poisid-tüdrukud, oli mullukevadine noortekonverents Võrus.

«See tõi esile tõsised teemad: huligaansuse, enesehävitava käitumise, narkomaania, kiusamise, tänavaelu. Oluline on sellest kõigest avatult rääkida, et noored oskaks ohtudest hoiduda või riskidega toime tulla,» rõhutas Kõiv.

«Valgamaal oleme uhked maakondliku Tugila võrgustiku üle. Võrumaal on haaratud kolm omavalitsust, hea koostöö on töötukassaga. Tugila spetsialistid Põlvas ja Räpinas on silma paistnud väga hea individuaalse tööga,» tunnustas juhatuse esimees.

Keeruline piirkond

Ta nentis, et Kagu-Eestis ei ole kerge olla Tugila noorsootöötaja. Hajaasustus nõuab lisaaega inimesteni jõudmisel, napib ressursse ja tugiteenuseid, huvipakkuvad koolid ja töökohad on kaugemal.

«Kagu-Eesti vajab riigilt täiendavat tuge, et spetsialistid oleksid õigel ajal olemas,» tõdes Kõiv.

Põlva Noorte Tugila spetsialist Maris Neeno toonitas, et kaasatakse kõiki, kel tahtmist midagi koos ette võtta.

«Näiteks viimatiste Põlva päevade ajal korraldasid noored Põlva järve äärses rulapargis tõukerataste võistluse, kus oli 27 osalejat. Samasugune võistlus on tulemas ka sel kevadel,» rääkis Neeno.

Ta lisas, et valla kaasava eelarve konkursile esitasid nad taotluse pump track’i ehk küngaste ja viraažidega raja ehitamiseks. «Mõelnud oleme ka siserulapargile.»

Tagasi üles