:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2020/02/14/12941772t1hcf86.jpg)
Valgas kogunesid reedel rahandusministeeriumi ja muinsuskaitseameti esindajad, et otsida lahendusi muinsuskaitseala hoonete tühjenemisele. Valga osaleb riigi elamumajanduse pilootprojektis, mis keskendub pooltühjade kortermajade probleemile.
Valgas on üle tuhande tühja korteri
Ülevaate Valga muinsuskaitseala olukorrast andis kohtumisel Valga vallaarhitekt Jiri Tintera. “Oleme läbi viimas valla korterelamute uuringut ja juba esimesed tulemused näitavad, et Valgas on üle 1200 tühja korteri. Kõige rohkem on alakasutatud kesklinnas paiknev muinsuskaitseala piirkond”, rääkis Tintera.
Rahvastiku vähenemisega on Valgast lahkunud arvukalt elanikke, kellest jääb maha tühi ja kasutuseta elamispind. Kinnisvara rohkus tingib selle madala hinna, mistõttu pole see pankadele sobiv laenu tagatiseks. Kui kinnisvara tagatisel laenu ei saa, pole aga omanikel võimekust hooneid korrastada. Tulemuseks on palju halvas seisukorras ja pooltühje hooneid linnapildis, millest suur osa asub just kesklinna muinsuskaitsealal miljööväärtuslikus puitasumis. Sageli on korterid sellistes majades seotud keeruliste omandisuhetega, mis takistab vallal probleemiga tõhusalt tegeleda.
Väärtuslikemad hoonetest on vald omandanud ning taastanud – nii tehti korda Riia tänava ajaloolise kreisihoone fassaad ja kevadeks valmib kuulus “lõvidega maja” Kuperjanovi tänaval. Mälestistest taastatakse ka Vabaduse 13 asuvat koolihoonet.
Kortermajadega seotud probleemide lahendamiseks viib Rahandusministeerium kolmes omavalitsuses läbi näidisprojekti, millega testitakse läbi õiguslikud lahendused pooltühjades majades elavate inimeste ümberasustamiseks ning halvas seisukorras kortermajade lammutamiseks. Pilootprojekti riigipoolne toetus on 210 000 eurot ning planeeritud tegevused viiakse läbi kahe aasta jooksul.