Terviseameti spetsialist: uut koroonaviirust ja grippi on raske võrrelda

Terviseameti osakonnajuhi Martin Kadai sõnul on teada umbes 1400 nakkushaiguste tekitajat. Foto: Terviseamet

• Eestis pole teateid ühestki uut tüüpi koroonaviirusesse nakatunust.
• Uut viirust teistest nakkustest eristada pole lihtne.
• Gripihooaeg kogub Eestis vaikselt tuure.

Gripihooaeg pole Eestis veel kõrgpunktini jõudnud. Samal ajal gripiga ringleb meil aga hulk teisigi hingamisteede viirushaigusi, mille hulgas võib olla juba ka Hiinas elu pea peale pöörav uut tüüpi koroonaviirus, tõdevad terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ja terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai.

Kui kindlad võime olla, et uut tüüpi koroonaviirus Eestisse pole jõudnud?

Martin Kadai: Sellist võimalust ei saa välistada Eestis ega üheski teises riigis. Uue viiruse sümptomid ei erine väga palju mitme muu praegu leviva hingamisteede nakkushaiguste sümptomitest, sealhulgas gripist. Lõpliku kinnituse, et tegu on uue koroonaviirusega, annab laborianalüüs, mille käigus tuvastatakse üksnes sellele viirusele omane geneetiline iseärasus.

Nakkushaiguste maailm on väga mitmetahuline. Inimkond teab hinnanguliselt 1400 haigustekitajat, mis võimelised meid nakatama. Haigustekitajad, eriti viirused, muutuvad pidevalt ning mida rohkem suudame neid tuvastada, seda enam tundub, et tegu on millegi erakordsega. Tegelikult on haigustekitajad meid saatnud kogu meie eksisteerimise aja.

Saame muutustest aimu, kui need on olulised ja silmatorkavad. Näiteks Hiinas avastati uus koroonaviirus üksnes põhjusel, et ühes piirkonnas oli oluliselt sagenenud haigestumine ebatüüpilisse kopsupõletikku. Laboratoorselt ei suudetud tuvastada teadaolevaid viiruslikku kopsupõletikku tekitavaid haigustekitajaid ning hakati uurima, kas tegu võib olla uue haigustekitajaga.

Üheski riigis ei tuvastata kõigi haigusjuhtumite puhul konkreetset haigustekitajat laboratoorselt. Diagnoos pannakse väga tihti sümptomite põhjal.

Mis teeb uue viiruse sedavõrd eriliseks, et sellest nii palju räägitakse?

Kadai: Tegu on uue koroonaviiruste perekonda kuuluva viirustüvega, mis asjatundjate ja tervisevaldkonna vaatest on alati eritähelepanu vajav sündmus. Viirus on suutnud hakata nakatama inimesi ja levima inimeselt inimesele. Samuti põhjustab see teadaolevalt ligi veerandil juhtudest raskeid haigusvorme, seega tuleb seda käsitleda kui võimalikku globaalset terviseriski.

Viirused muutuvad geneetiliselt pidevalt ning teatud geneetilised muutused võivad muuta ka nende omadusi – näiteks nakatumise või raskete haigusvormide tekitamise võime. Koroonaviiruse tüved, mis on hakanud inimeselt inimesele levima, võivad teadaolevalt põhjustada ka epideemiaid.

Millal võiks inimene kahtlustada, et teda nimetatud haigus on tabanud?

Kadai: Uue koroonaviiruse peamised sümptomid on suhteliselt sarnased gripiga: palavik, köha või hingamisraskused. Kui inimene saabub Hiinast ja tal 14 päeva jooksul pärast reisilt saabumist need sümptomid tekivad, on oluline kontakteeruda telefoni teel oma perearstiga või küsida nõu perearsti infoliinilt 1220. Kui seisund on raske, tuleb kutsuda kiirabi. Kindlasti tuleks teavita seejuures meedikuid hiljutisest Hiinas viibimisest.

Kumb on ohtlikum: uus koroonaviirus või gripp?

Kadai: Seda on keeruline võrrelda, sest gripi puhul on meile teada tagajärjed, kuid uue viiruse võimalik epideemiapotentsiaal on teadmata.

Kas gripihooaja kõrgpunkt on juba käes?

Terviseameti peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul pole lõpuni selge, miks gripp igal aastal Ees­­tis­se jõuab.  Foto: Terviseamet

Olga Sadikova: Veel mitte, kuid haigestumine on tõusutrendis. Käesolev hooaeg on veniva iseloomuga: väga palju arsti juurest abi ei otsita ja ka haigestunuid pole järsult lisandunud.

Miks meid see haigus igal hilissügisel või talvel tabab?

Sadikova: Teooriad on mitu. Teadlased on arvamusel, et gripiviirus külma ei karda ning talvise külma ja kuiva õhuga on viirus stabiilsem, püsides kauem õhus. Teine põhjus: talvel on inimesed rohkem siseruumides koos ning viirus saab kergemini edasi kanduda.

Esimesed gripijuhtumid registreeriti Võrus sedapuhku juba novembris. Kuidas on olukord gripiga Valga-, Võru- ja Põlvamaal praegu?

Sadikova: Tänavu on registreeritud Põlvamaal 16, Valgamaal 38 ja Võrumaal 26 gripijuhtu. Üle-eelmise nädala seisuga oli Eesti keskmine grippi haigestumus 100 000 elaniku kohta 33,4, Põlvamaal 8, Valgamaal 14,1 ning Võrumaal 16,8.

Perearstide ettepaneku kohaselt võiks töötaja grippi või gripitaolisse viirusesse haigestudes kokkuleppel tööandjaga koju jääda ja haiguslehte poleks vähemalt esialgu vaja. Mida sellest arvate?

Sadikova: Hea mõte. Terviseamet soovitab tööandjal lubada võimalusel haigetel töötajatel jääda koju, võib ka luua nendele tingimused kodus töötada. Töötajal soovitame haigusnähtude ilmumisel jääda koju ning teavitada tööandjat haigestumisest. Grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestudes tuleb end enne kooli või tööle naasmist korralikult terveks ravida, sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada riskirühmadele, kellele haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.